Läti riigimetsaettevõtte teenused on lunavararündest siiani häiritud
Läti riigimetsa majandav ettevõte LVM andis teada, et tegeleb siiani IT-süsteemide ja teenuste taastamisega pärast 22. juunil toimunud lunavararünnakut. Rünnak mõjutas ettevõtte sisevõrku ja klienditeenuseid, mille tagajärjel ei saanud kasutada ettevõtte kaarditeenust ja jahimeestele suunatud rakendust. Kaks kolmandikku ettevõtte klientidest ei saa tänase seisuga veel online teenuseid kasutada. LVM-i tehnoloogiajuhi Maris Kuzminsi sõnul kasutasid ründajad ära haavatavust ühes mitu aastat uuendamata tarkvaras, ent ta ei täpsustanud tarkvara nime. Ründajatel õnnestus alla laadida 44 gigabaiti andmeid, mille seas on sisemisi dokumente, e-kirju, digitaalseid sertifikaate, kasutajatunnuseid ja krüptovõtmeid. Sama ründaja tungis sisse ka Läti farmaatsiaettevõtte Olpha ühte serverisse, ent see rünnak saadi kiiresti kontrolli alla.
Lunavararünnak LVM-i vastu on meediatähelepanu saanud ka seetõttu, et ettevõte on seotud Läti valijaregistri ühe funktsionaalsuse arendamisega, mis võimaldab valijatel anda oma hääl mistahes valimisjaoskonnas. LVM-i esindaja kinnitusel on see arendus täiesti eraldi keskkonnas ja ei olnud lunavararündest kuidagi mõjutatud. TR, BB
Ukraina abisaadetiste jälgimiseks kaaperdati tavainimeste valvekaamerad
Hollandi sõjaväeluure (MIVD) ja luure-ja julgeolekuteenistuse (AIVD) teatel kasutas Vene luure tavainimeste internetti ühendatud valvekaameraid, et jälgida Ukrainale suunatud sõjalise abi teekonda. Sihtmärgiks olid eelkõige kaamerad ja elumajade videofonoluku süsteemid, mis asusid NATO liikmesriikides ja Ukrainas teadaolevate logistiliste marsruutide ääres, mida mööda transporditi sõjatehnikat Ukrainasse. Operatsiooni peamine eesmärk oli koguda luureinfot selle kohta, millist relvastust ja kui suurtes kogustes lääneriigid Ukrainale tarnivad. Hollandi luureteenistuste sõnul kasutavad häkkerid ära asjaolu, et paljud internetiga ühendatud kaamerad ei ole piisavalt kaitstud: omanik ei ole muutnud tehase vaikeparoole ning kaamerate tarkvara on sageli aegunud ja turvaparandusteta. ERR, KP, UP
Globaalne tehnoloogiaettevõte Accenture kinnitas andmeleket
Dublinis peakorterit omav ning enam kui 120 riigis (sh Eestis) tegutsev tehnoloogia-ja IT-teenuste ettevõte Accenture kinnitas, et on langenud küberintsidendi ja andmevarguse ohvriks. Kinnitus tuli pärast seda, kui tumeveebis paisati müüki osa ettevõttelt varastatud andmeid. Kokku väidavad kurjategijad enda valduses olevat 35 gigabaidi jagu ettevõtte tehnilisi ja arenduskeskkonnaga seotud andmeid (krüptovõtmed, Azure Storage juurdepääsuvõtmed, lähtekoodi jms). Ettevõte ei kommenteerinud varastatud andmete koosseisu, kuid väitis, et ohtu ettevõtte teenustele ja tegevusele ei ole. CSN, BC
Euroopa Komisjon suunas neli liikmesriiki Euroopa Liidu Kohtusse NIS2 ülevõtmisega hilinemise eest
Euroopa Komisjon algatas õigusliku menetluse Euroopa Liidu Kohtus Prantsusmaa, Iirimaa, Hollandi ja Hispaania vastu, kuna need riigid ei ole küberturvalisuse direktiivi (NIS2) õigeaegselt oma riigisisesesse õigusesse üle võtnud ega sellest komisjoni teavitanud. Komisjon palub kohtul määrata neile riikidele ka rahalised trahvid, kuni NIS2 direktiiv on nõuetekohaselt üle võetud. EC, TR
Artikli illustratsioon on loodud tehisintellekti tarkvaraga ChatGPT.
Loomise kuupäev: 13.07.2026
