Riigi infosüsteemi haldussüsteem RIHA ja RIHAKE

Riigi infosüsteemi haldussüsteemist RIHA leiab riigi infosüsteemide ja andmete kirjeldused. Samas keskkonnas kontrollivad RIHA kooskõlastajad infosüsteemi vastavust nõuetele.

RIHAsse pannakse kirja riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemid. Lisaks registreeritakse RIHAs ka XML-varad.

RIHA eesmärgid:

  • pidada arvestust riigi infosüsteemi kohta,
  • võimaldada riigi infosüsteemi nõuetele vastavuse hindamist.

RIHA:

  • avaldab hetkeolukorra riigi infosüsteemist (andmed, osapooled),
  • võimaldab hinnata vastavust riigi infosüsteemi nõuetele,
  • võimaldab mugavat suhtlust infosüsteemide omanike ja hindajate vahel.

Riigi infosüsteemi kataloog

RIHAst saab teada:

  • millised infosüsteemid moodustavad riigi infosüsteemi,
  • milliseid andmeid ja millistes infosüsteemides kogutakse ning töödeldakse,
  • kes on infosüsteemide omanikud ja kontaktisikud,
  • millistel õiguslikel alustel infosüsteeme peetakse ja andmeid töödeldakse,
  • millised on infosüsteemide koosvõimet kindlustavad ja taaskasutatavad komponendid (XML varad).

Menetlus- ja halduskeskkond

RIHA võimaldab menetleda ja hallata:

  • infosüsteemide ja andmekogude asutamist, kasutusele võtmist, muutmist ja lõpetamist,
  • XML varasid.

RIHAKE

RIHAKE on asutusse paigaldatav andmehalduse rakendus, mis võimaldab andmekirjelduse standardi kohaselt:

  • kirjeldada asutuse andmestikke,
  • kirjeldada andmestikes kasutatavaid klassifikaatoreid ja loendeid,
  • koostada andme- ja ärisõnastikke,
  • edastada andmekirjeldusi teistesse süsteemidesse.

RIHAKE toetab andmete haldamist asutuses ning võimaldab sellega parandada andmete taaskasutust ja leitavust.

Kooskõlastamine

Riigi infosüsteemis ning selles osutatavates teenustes tuleb järgida koosvõime, isikuandmete kaitse, statistika tootmise, arhiivinduse, ruumiandmete töötluse jm nõudeid.

Nõuete täitmist kontrollivad asutused

Andmekaitse Inspektsioon

kontrollib eelkõige andmetöötluse võimaliku eraelulise riive suurust eraisikule ning seda, kas planeeritav andmetöötlus vastab põhimõtetele, mis on välja toodud Eesti Vabariigi põhiseaduses, isikuandmete kaitse seaduses, avaliku teabe seaduses ja vastavas eriseaduses.

Maa-amet

kontrollib ruumiandmeid, sh aadressiandmete kasutamist.

Rahvusarhiiv

kontrollib eelkõige arhiiviväärtuslike andmekogude andmete säilitamist ja arhiveerimist; koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ka XML varasid.

Riigi Infosüsteemi Amet

kontrollib tehnilist vastavust, kogutavate andmete koosseisu ning põhiandmeid.

Statistikaamet

kontrollib klassifikaatoreid ja riikliku statistika tootmiseks vajalikke andmeid.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

kontrollib koos Rahvusarhiiviga XML varasid.

Viimati uuendatud 08.03.2024