ELi struktuuritoetuse toetusskeem "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine"

Toetusskeemi eesmärk on tõsta teadlikkust infoühiskonna võimalustest ja ohtudest ning Eesti e-riigi arengutest, et tõhustada IKT teenustetaristu planeerimist, arendamist ja laiendada selle kasutuselevõttu.

Siht on suurendada ja levitada teadmust teenustetaristu loodud komponentide ning tuleviku arenguvajaduste kohta, et tagada taristu jätkusuutlik areng ja piiriülene toimimine. Toetusskeemi kogumaht on 8 117 647 eurot ja seda rahastatakse ELi struktuuritoetusest (Euroopa Regionaalarengu Fond, rahastuse ulatus 85% ehk 6,9 miljonit eurot).

Tegevused viiakse ellu aastatel 2015–2023. Abikõlblikkuse periood on 6.6.2015–30.6.2023.

Toetusskeemi rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning elluviija Riigi Infosüsteemi Amet.

Tegevused viiakse ellu vastavalt rakendusasutuse kinnitatud tegevuskavale.

Tegevused 2015–2023

Riigi Infosüsteemi Amet koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja teiste osapooltega viib toetusskeemist ellu, korraldab ja tellib järgnevat:

  • infoühiskonda puudutavad hindamised, kontseptsioonid, uuringud ja analüüsid;
  • standardid, raamistikud, metoodilised juhendid ja koolitusmaterjalid;
  • koolitused, seminarid, töötoad, infopäevad, konverentsid ja kursused;
  • kommunikatsiooni- ja turunduskampaaniad, teavitustegevused ja esitlused.

Lähem info toetusskeemi juhilt:
Piret Aro
[email protected].

Toetusskeemi tegevused on suunatud järgmistele sihtrühmadele:

  • teenuste baastaristu ja e-teenuste arendamisega seotud osapooltele (avalik sektor, poliitikakujundajad, ettevõtjad);
  • IKT-lahenduste tänastele ja tulevastele tarbijatele (üksikisikud, ettevõtjad, ametnikud);
  • ühiskonna arvamusliidritele ja meedia esindajatele;
  • teiste riikide avalikule sektorile, ettevõtjatele ja rahvusvahelise meedia esindajatele;
  • infoühiskonna poliitikakujundamise eest vastutavatele või sellesse panustavatele osapooltele.

Üritused ja koolitused

Toetusskeemist korraldatakse teenustetaristut ja infoühiskonda käsitlevaid koolitusi, seminare, töötubasid, infopäevi, kursusi ja konverentse ning edendatakse vastavate koostöövõrgustike tööd.

Eesmärk on tõsta nii riigi infosüsteemi arendajate (avalik sektor kui arenduste tellija, IKT-sektor kui arendaja) kui teiste eluvaldkondade poliitikakujundajate teadlikkust ja arusaamist infoühiskonnast, IKT mõjust, teenustetaristust, riigi infosüsteemi arendamise nõuetest ja põhimõtetest, küberturvalisusest ja muust taolisest.

Korraldatakse kursuseid ja muid üritusi kõrgemate riigiametnike, poliitikute, arvamusliidrite ning meedia esindajate ja toetatavate tegevuste teiste sihtgruppide teadlikkuse suurendamiseks infoühiskonna võimalustest ja ohtudest (näiteks kõrgemate infoühiskonna kursuste korraldamine poliitikakujundajatele).

Viiakse läbi infopäevi, töötubasid, koolitusi ja muid seesuguseid üritusi IKT-lahenduste kasutajatele, eelkõige ettevõtjatele ja ametnikele. Eesmärk on suurendada teenustetaristu kasutuselevõttu.

Piiriülese koosvõime edendamiseks, Eesti riigi infosüsteemi tehtud investeeringute kaitsmiseks ja internetivabaduse tagamiseks korraldatakse rahvusvahelisi üritusi. Näiteks korraldatakse rahvusvahelisi konverentse ja seminare infoühiskonna arendamise kogemuste vahetuseks ning piiriülese teenuste baastaristu ja teenuste arendamiseks; hõlbustatakse vastavate võrgustike tööd.

Tark e-riik üritused ja koolitused

Koolituste- ja üritustesarja „Tark e-riik“ eesmärk on tõsta avaliku ja erasektori teadlikkust pidevalt arenevatest info- ja sidesüsteemidest. Samuti nende toimimisalustest ja -protsessidest, kasutusvõimalustest, turvariskidest ja kaitsemeetmetest.

Sarjas "Tark e-riik" korraldatakse koolitusi, seminare ja infopäevi. Need pole suunatud üksnes infotehnoloogidele, vaid ka paljude teiste elualade esindajatele. Sihtgrupid on näiteks elutähtsate teenuste osutajad, andmekogude pidajad, dokumendihaldurid, raamatupidajad, juristid, IT arendajad jpt.

Suure osakaalu moodustavad küberturvalisuse teemalised üritused. Kuna ühiskonna sõltuvus infosüsteemidest suureneb, on vaja järjest enam panustada nende kaitsmisele ja järjepidevale toimimisele.

Muud üritused

Lisaks Tark e-riik sarjale viiakse toetusskeemist ellu ka teisi üritusi. Näiteks on toetusskeemist korraldatud:

  • D5 (Digital 5) koostöövõrgustiku 2015. a aastakohtumine
  • Ava- ja suurandmete teenuste ja rakenduste loomise konkurss 2016. aastal
  • OECD liikmesriikide IT-juhtide aastakohtumine "OECD E-Leaders 2016"
  • Rahvusvaheline infoühiskonna konverents "Nordic Digital Day 2016"
  • E-valitsemise konverents "Ministerial eGovernment Conference" 2017. aastal
  • E-õiguskeskkonna valdkonna ideehäkaton "Idea Garage: e-Justice" 2017. aastal
  • Rahvusvaheline CERT-EE sümpoosion 2016., 2017. ja 2018. aastal.

Uuringud ja analüüsid

Selleks, et tagada teenustetaristu ambitsioonikas, jätkusuutlik ning turvaline areng, peab taristu arendamine olema teadmistepõhine ja trende arvestav.

Toetusskeemist:

  • analüüsitakse ja uuritakse teenustetaristu (nt X-tee, elektrooniline identiteet, riigi teabeväravad jt teenuste arendamist võimaldavad ühised osad) olemasolevate komponentide mõju ja arenguvajadusi nii selleks, et tagada riigi infosüsteemi vastavus tehnoloogia arengule kui ka selleks, et kindlustada teenustetaristu valmisolek piiriüleseks teenuste osutamiseks,
  • uuritakse nii tehnoloogia kui sotsiaalmajanduslikke trende ning infoühiskonna mõju riigi infosüsteemi arendamisele ja poliitikakujundamisele,
  • kaardistatakse teenustetaristu kasutatavust ning uuritakse võimalusi ja vajadusi kasutuselevõtu edendamiseks,
  • viiakse läbi analüüse ja uuringuid andmete ja info kättesaadavuse parandamiseks, andmeanalüüsi võimekuse tõstmiseks jms.

Juhendmaterjalid ja raamistikud

Teenustetaristu arendamiseks ja riigi infosüsteemi toimimiseks ühtse tervikuna on vajalik ühtsete põhimõtete olemasolu ja nende järgimine.

Toetusskeemist:

  • töötatakse välja ning levitatakse näiteks koosvõime raamistiku ja IT arhitektuuri dokumente;
  • töötatakse välja juhendmaterjale, käsiraamatuid ja metoodikaid teenustetaristu arendamiseks, haldamiseks ja kasutuselevõtuks nii avalikus kui erasektoris;
  • luuakse ja levitatakse juhend- ja koolitusmaterjale IKT-lahenduste arendamiseks turvalisel moel;
  • töötatakse välja ja võetakse kasutusele juhendmaterjale, metoodikaid jms infoühiskonna mõju hindamiseks.

Andmekvaliteedi tagamise juhend

Eesti riigi infosüsteem põhineb paljudel erinevatel andmekogudel. Andmekogudes olevate andmete kvaliteet mõjutab otseselt riigi toimimist. Mida parem on andmekogudes olevate andmete kvaliteet, st mida väiksema viivitusega ja täpsemalt vastavad andmed tegelikkusele, seda paremini suunatud, mugavamaid ja lihtsamalt kättesaadavaid teenuseid on võimalik riigi elanikkonnale pakkuda ning seda täpsemaid otsuseid on võimalik vastu võtta riigi juhtimisel.

Riigi Infosüsteemi Ameti (edaspidi RIA) tellimusel viidi läbi andmekvaliteedi uuring, mille tulemusena töötati välja andmekvaliteedi tagamise juhend andmekogu omanikele. Lisaks töötati välja juhend RIA-le, mis annab soovitusi juhtida andmekvaliteeti riigi tasandil.

Teavitustegevused

Toetusskeemist tehakse teavitustegevusi ning kommunikatsiooni- ja turunduskampaaniaid selleks, et teenustetaristut tahetaks ja osataks kasutada, sealhulgas turvalisel ning privaatsust austaval moel.

  • Korraldatakse kampaaniaid ja teavitustegevusi, mis toetavad usaldust infoühiskonna vastu ning oskuslikku ja turvalist käitumist selle liikmena.
  • Koostatakse ja avaldatakse publikatsioone, turundus- ja infomaterjale ning toodetakse tele- ja raadiosaateid, et jõuda sõnumitega eelnevalt määratletud sihtgruppideni. Näiteks informeeritakse inimesi interneti kasutamise võimalustest, et nad saaksid mitmekülgsema internetikasutuse kaudu oma isikliku heaolu parandada.
  • Korraldatakse ka infoühiskonna teadlikkuse tõstmisele ning parimate praktikate vahendamisele suunatud konkursse ning antakse välja auhindu.

X-tee turundusmaterjalid (2016)

2016. aastal valmisid X-tee turundusmaterjalid, sealhulgas visuaalsed baaselemendid, üldjoonis, faktileht ja animatsioon. X-tee animatsioon tunnistati 2016. aasta selge sõnumi auhinna vääriliseks, samuti pälvis tunnustuse konkursil "Eesti disainiauhind 2016", kus X-tee animatsioon tunnistati animatsioonikategooria võitjaks.

Nutiseadmete turvalise kasutamise teavituskampaania (2016–2017)

Kampaania korraldati koostöös NutiKaitse 2017 projektiga. Esimene osa toimus oktoobris 2016 ning teine osa mais 2017. Kampaania tugines viie põhilise nutiturvalisuse sõnumi levitamisele ja selle tulemusel toodi nutiturvalisuse teema rohkem avalikkuse ette. Kampaania aitas teadvustada nutiseadmetega seonduvaid riske ja propageerida nutiseadmete turvalise kasutamise praktikaid.

Eesti parim mobiilirakendus 2016

Konkursil osales kokku 54 mobiilirakendust. 2016. aasta parimaks mobiilirakenduseks valiti Pipedrive-Sales CMR. Eriauhinnad said Bike-ID (uudne ärimudel), VitalFields (innovatsioon) ja Pocopay (parim disain). Konkursi korraldamisel tehti koostööd NutiKaitse 2017 projektiga ja NutiKaitse 2017 eriauhinna sai Pocopay mobiilirakendus. 

Viimati uuendatud 03.03.2024