Language switcher

Sa oled siin

Tartu Ülikooli teadustöö: digiallkirja andmise määramine vajab Euroopas täpsustamist

Tartu Ülikooli teadlased õigusteaduskonna IT-õiguse külalislektor, vandeadvokaat Tõnu Mets ja arvutiteaduse instituudi infoturbe töörühma juht Arnis Paršovs kirjutasid artikli „Allkirjastamise aeg Eesti digiallkirjades“.

Töö hinnangul ei pruugi allkirjastatud failile antud allkirjastamisaeg näidata tegelikku allkirjastamise aega, sest seda on võimalik pahatahtlikult muuta. Riigi Infosüsteemi Ameti elektroonilise identiteedi osakonna juhataja Margus Armi sõnul on tänuväärne, et sellele teemale tähelepanu juhitakse. „Tutvusime põhjalikult teadusartikliga, mis analüüsib digiallkirjastamise regulatsioone Eestis ja Euroopas. Töös tuuakse välja, et digiallkirja andmise aega on Euroopas konkreetselt defineerimata, seda võimalik mitmeti tõlgendada ja sellest võivad sündida juriidilised vaidlused. Oleme sama meelt, et aja määratlemine peaks olema üle Euroopa täpsemalt paigas,“ ütles Arm. 

„Digiallkiri kehtib ka siis, kui selle aeg on hilisemaks muudetud. Allkirja puhul on kõige tähtsam inimese tahteavaldus ning artikkel seda kahtluse alla ei saa. Samuti pole tegemist ID-kaardi nõrkusega või probleemiga. Allkirjastatud dokumendi sisu pole võimalik mingil moel muuta,“ rõhutas Margus Arm. Eestis antud digiallkirjad vastavad rahvusvahelistele nõuetele ning on Euroopa Liidu üleselt tunnustatud. 

Uue ajatempli küsimine on sarnane sellele, kui tehakse koopia füüsiliselt dokumendist, mille ainsaks erinevuseks on hiljutisem allkirjastamise kuupäev. „Neid kahte dokumenti võrreldes saab välja selgitada, kumb dokument on originaal. Nagu öeldud, siis kopeerimine ei sea originaaldokumendi sisu kahtluse alla,“ ütles Arm. Ta lisas, et allkirjastamise aja muutmine ei ole iseenesest süütegu ning selleks peab esinema ka tagajärg.

Ta lisas, et digiallkiri on kehtiv ka siis, kui ajatemplit on muudetud. „Dokumendi allkirjastamise aja muutmisel ei paista olevat praktilist väärtust, sest aeg muudetakse juba varem digiallkirjastatud dokumendil. Kui võrrelda originaalset allkirjastatud dokumenti uue ajatempli saanud dokumendiga, on võimalik tuvastada, milline neist on originaaldokument. Samuti pole võimalik allkirjastamise ajaks märkida kuupäeva minevikust ega tulevikust.“

Samas oli Arm seisukohal, et allkirjastatud dokumendi kuupäeva hilisemaks muutmine ei ole aktsepteeritav tegevus. „Allkirjastamise aja defineerimise osas käivad vaidlused erinevates rahvusvahelistest töögruppides, kus osalevad ka Eesti esindajad. Teadustöö on meile kindlasti abiks nendes töögruppides oma seisukohtade kaitsmisel,“ märkis Arm.

Euroopa Liidus pole kokku lepitud, kas allkirjastamise on PIN-koodi sisestamise aeg, sertifikaadi kehtivuse kontrollimise aeg, ajatempli kinnitatud aeg või kui valmib kogu konteiner ehk uus dokument koos allkirjaga. „Seda võib võrrelda paberi allkirjastamisega: kas allkirjastamise aeg on hetk, kui haarati kätte pastakas, võetakse ära pastakakork, kui pastakas puudutab paberit või aeg kui inimene on oma signatuuri ära kirjutanud ja lisanud kuupäeva. Eestis praktikas nimetame digiallkirjastamise ajaks hetke, kui kõik kolm komponenti (ajatempel, sertifikaadi kehtivuse kontrolli aeg ja PIN kood on sisestatud) on olemas. Teadustöö juhib eelkõige tähelepanu asjaolule, et Euroopa Liidu regulatsioonides tuleb muudatusi teha, kuid see ei mõjuta Eestis antud digiallkirju,“ sõnas Margus Arm lõpetuseks.

Põhjaliku teemakäsitluse leiab ERR-i teadusportaalist.

Seiko Kuik
RIA pressiesindaja
5851 7028
seiko.kuik@ria.ee
 

Veel uudiseid samal teemal

12.11.2019

Täna toimub RIA koostööpartnerite infopäev

Täna toimub Nordic Hotel Forumis RIA koostööpartnerite infopäev, kus tuleb juttu elektroonilise identiteedi, andmevahetuse, riigiportaali, riigivõrgu ja valimiste infosüsteemi aktuaalsetel teemadel. 

11.11.2019

RIA sõlmis nägemispuudega inimestega hea tahte märgiks kompromissi

Riigi Infosüsteemi Amet ei nõustunud juuli lõpus kohtusse pöördunud nägemispuudega inimeste mittevaralise nõudega, kuid pakkus hea tahte märgiks kompromissi.