Digikukkur ei asenda riikide olemasolevaid elektroonilise identiteedi lahendusi. Euroopa Komisjon töötab välja digikukru avatud lähtekoodiga prototüübi. Selle põhjal arendab iga liikmesriik enda kodanike jaoks oma digikukru rakenduse vastavalt olemasolevale digiarhitektuurile. Nii ühendatakse enda digiriigi võimalused uute piiriüleste lahendustega.
Digikukkur on kavandatud Euroopa Liidus kasutusele võtmiseks alates 2026. aastast.
Eesti digikukru lahenduse loomiseks on Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) korraldanud rahvusvahelise riigihanke.
RIA lepingupartner AS Cybernetica on analüüsinud tulevase Eesti digikukru tehnilise lahenduse arhitektuuri ning selle haakuvust juba välja kujunenud elektroonilise identiteedi ökosüsteemiga. Lisaks sellele on tehtud eelanalüüse, kuidas digikukrus väljastada ja kasutusele võtta erinevaid tõendeid, sealhulgas mobiilset juhiluba.
Analüüs
Digikukru I etapi analüüsis selgus, kuidas tulevikus saab näiteks ID-kaarti ja juhiluba kasutada mobiiltelefoni abil mitte ainult Eestis, vaid ka teistes liikmesriikides nii, et see vastaks standarditele ja seadusandlikele normidele.
Analüüs
Digikukru II etapi analüüs keskendus Euroopa digiidentiteedikukru nõuete ning ökosüsteemi kaardistamisele, lähtudes peamiselt digiidentiteedikukrut reguleerivast õigusraamistikust. Lisaks analüüsiti projekti käigus mitmeid RIA jooksvalt püsitatud küsimusi Euroopa digiidentiteedikukru ja selle ökosüsteemi kohta. Analüüsi tulemid on dokumentides Digikukru II etapi analüüs ja digiidentiteedikukru eIDAS nõuete tabel.
Analüüs
Digikukru III etapi analüüsi eesmärk oli Euroopa digiidentiteedikukru õigusliku ja tehnilise ekspertiisi sisustamine ja selle raames analüüsiti samuti mitmeid RIA püsitatud küsimusi. Analüüside tulemid koondati kokku dokumentidesse Digikukru III etapi analüüs ja tegevuste tabel EUDIW väljaandmiseks.
Analüüs
Digikukru kasutuselevõtt toob kaasa ka kohustuse aktsepteerida Euroopa Liidu digiidentiteedikukruid teatud teenustes:
- Alates 2026. aasta lõpust peavad avaliku sektori digiteenused aktsepteerima EL digikukruid.
- Alates 2027. aasta lõpust laieneb aktsepteerimise kohustus teatud reguleeritud ja suurema mõjuga erasektori teenusepakkujatele.
Selleks valmistumiseks arendab RIA vajalikku tugitaristut ja RP registri lahendust.
Varajane ettevalmistus on oluline, sest osa Euroopa Liidu liikmesriike võib oma digikukru lahendused kasutusele võtta juba 2026. aasta lõpuks ning teenusepakkujatel peab olema valmisolek neid aktsepteerida.
Ettevõtte tegevused digikukru kasutuselevõtuks
Ettevõttel tuleks:
- hinnata, kas ta on kohustatud digikukrut aktsepteerima
- analüüsida, kas olemasolevad protsessid toetavad EL digikukru kasutust
- registreerida ettevõte tuginevate isikute registris ehk RP registris
- taotleda ligipääsu sertifikaadid
- Integreerida oma süsteem digikukru kasutamiseks
Mis on tuginevate isikute register?
Tuginevate isikute register ehk RP-register (Relying Party Register) on Euroopa Liidu digikukru ökosüsteemi osa, kuhu registreeritakse organisatsioonid ja teenusepakkujad, kes soovivad kasutada EL digikukrut kasutajate identiteedi kontrollimiseks või andmete pärimiseks või kinnitamiseks.
Tuginevate isikute registri ajakava
- RP registri elujõuline toode (edaspidi MVP) koos juhenditega on plaanis valmis saada 2026. aasta lõpus või 2027. aasta alguses.
- RP registreerimine algab pärast MVP valmimist.
- Juurdepääsu sertifikaatide täpne lahendus on veel väljatöötamisel.
- Vahendajate registreerimine toimub sarnaselt tuginevate isikute registrile ning täpsem juhend avaldatakse RIA kodulehel.
Lõppkasutajale
Digikukkur annab inimestele privaatse, turvalise ja mugava võimaluse kasutada oma digitaalset identiteeti Eestis ja kogu Euroopa Liidus. Sellega saab end veebiteenustes tuvastada, dokumente digiallkirjastada ning kasutada digitaalseid tõendeid lihtsalt ja usaldusväärselt.
Digikukru kasutamine on vabatahtlik ning see on tulevikus täiendav riiklik isikutuvastusvahend ID-kaardi kõrval.
Digikukkur võimaldab:
- turvalist isikutuvastust Eestis ja kogu Euroopa Liidus;
- digitaalset allkirjastamist ja autentimist ühtsete Euroopa standardite alusel;
- digitaalsete tõendite kontrollitud ja mugavat kasutamist;
- jagada privaatselt teenustega ainult vajalikku infot ning hoida oma andmete üle täielikku kontrolli.
eIDAS kohaselt peavad digikukrut aktsepteerima nii avaliku kui ka erasektori teatud teenusepakkujad.
Avalik sektor alates 2026. aasta lõpust.
Avaliku sektori asutused, kes pakuvad e-teenuseid ja nõuavad elektroonilist isikutuvastust, peavad hakkama digikukrut aktsepteerima vastavalt eIDAS nõuetele.
Erasektor alates 2027. aasta lõpust.
Kohustus võib laieneda ka teatud erasektori teenusepakkujatele, näiteks panganduse, telekommunikatsiooni, tervishoiu, energia, transpordi ja hariduse valdkonnas, kui nad:
- pakuvad teenuseid, mis nõuavad elektroonilist isikutuvastust, ning
- kuuluvad eIDAS määratletud kohustuslike kategooriate hulka.
Kohustuse täpne ulatus ja rakendamine sõltub täiendavatest Euroopa Liidu rakendusaktidest ning liikmesriikide siseriiklikest õigusaktidest.
Ei. Digikukru kasutamine on füüsilistele isikutele vabatahtlik ning üldjuhul tasuta. Lisaks on võimalik kasutada ka teisi elektroonilise identiteedi vahendeid, näiteks ID-kaarti ja Mobiil-IDd.
Euroopa Liidu eIDAS määruse kohaselt peavad kõik liikmesriigid looma vähemalt ühe digikukru kodanikele ja elanikele kättesaadavaks 24 kuu jooksul pärast vastavate rakendusaktide jõustumist.
Esimesed rakendusaktid jõustusid 24. detsembril 2024, mistõttu on eelduslik tähtaeg 2026. aasta lõpp. Täpne ajastus sõltub EL rakendusaktidest ja riiklikust elluviimisest, kuid nõuded on liikmesriikidele siduvad.
2026. aasta mai seisuga on kolm Euroopa Liidu liikmesriiki teistest arenduses ees ning on esitanud taotluse oma digikukru piiriüleseks kasutamiseks ja ametlikuks heakskiiduks.
Eeldatavalt võivad need kolm riiki oma sertifitseeritud digikukrud kasutusele võtta ja avalikustada juba 2026. aasta lõpuks, mis võimaldaks nende piiriülest kasutamist Euroopa Liidu sees.
Eestis on digikukru arendamine jõudnud hankeetappi. 18. mail 2026 kuulutati välja rahvusvaheline hange teenusepakkuja leidmiseks. Kui hankeprotsess kulgeb ilma vaidlustusteta, võib lepingu sõlmimiseni kuluda ligikaudu üks aasta.
Viimati uuendatud 01.06.2026
