2024 oli erakordne valimiste aasta – lisaks presidendivalimistele USAs, üldvalimistele Ühendkuningriigis ja Euroopa Parlamendi valimistele toimusid üld- või kohalikud valimised veel ligi sadakonnas riigis üle terve maailma. Paljude riikide jaoks tähendas see lisasurvet küberruumis nii teenusetõkestusrünnete, erakondade veebilehtede näotustamiskatsete kui ka inimeste eelistusi vormivate infooperatsioonide näol.
Rumeenias tühistati presidendivalimiste esimene voor
Infooperatsioon valimiste kontekstis tähendab üldiselt väljamõeldud uudiste või pooltõdede koordineeritud levitamist ja võimendamist sotsiaalmeedias, eesmärgiga tuua mõnele kandidaadile hääli või vastupidi, neid ära viia.
Kui selliseid infooperatsioone viivad läbi välisriigid, on asi eriti hull – sisuliselt on tegemist välise sekkumisega riigi demokraatlikesse protsessidesse.
Aasta drastilisim näide on Rumeeniast, kus konstitutsioonikohus otsustas tühistada novembris toimunud presidendivalimiste 1. vooru tulemused. Nimelt oli riigi luureteenistuste andmetel Venemaa korraldanud koordineeritud mõjutuskampaania TikTokis paremäärmuslasest kandidaadi toetuseks.
Samuti leidsid luureteenistused, et valimiste taristu vastu tehti rohkem kui 85 000 küberrünnet erinevatel eesmärkidel: ligipääsu hankimiseks, valimistega seotud info muutmiseks ja selle kättesaadavuse takistamiseks.
Salt Typhoon telekomiettevõttes
Nii Iraan, Hiina kui Venemaa üritasid mõjutada ka Ameerika Ühendriikide presidendivalimisi. Aasta viimastel kuudel hakkasid meedias levima uudised Hiina riikliku taustaga häkkerite edukast sissetungist mitme suure Ameerika telekomiettevõtte – nende hulgas AT&T, T-Mobile ja Verizon – taristusse.
Sissetungiga on seotud rühmitus Salt Typhoon ning teadaolevalt on tegemist ulatuslikema küberluure eesmärgil tehtud ründega lääne telekommunikatsioonisektori vastu.
Valge Maja hinnangu kohaselt on Hiina häkkerid varitsenud telekomiettevõtetes juba aasta või paar ning lisaks USA-le on mõjutatud ka mitmed Euroopa ja Kagu-Aasia riigid.
Salt Typhooni tegevus jõudis meediasse algselt seetõttu, et neil olevat õnnestunud pealt kuulata ka mitme Ameerika tipp-poliitiku kõnesid kuni asepresidendi ja presidendini välja.
Lisaks luurehuvidega ohustajatele ründasid telekomisektorit ka tavalised küberkurjategijad. Oktoobris langes ohvriks Prantsuse suuruselt teine internetiteenuse pakkuja Free, millelt varastati andmebaas 19 miljoni kliendikonto kohta ning prooviti see tumeveebis rahaks teha.
Juba mainitud USA telekomiettevõtet AT&T mõjutas kevadel ka Snowflake’i andmelao kompromiteerimine, mis oli ühtlasi üks aasta suurima ulatusega ründeid teenusepakkuja kaudu. Snowflake on pilvepõhine platvorm, mida kliendid saavad kasutada suurte andmehulkade hoidmiseks ja analüüsimiseks.
Andmevargustele keskenduv rühmitus ShinyHunters leidis tumeveebis müügilt mõned Snowflake’i kasutajakontode ligipääsutunnused ning haistis võimalust jõuda nende abil Snowflake’i kõrge profiiliga klientide tundlike andmeteni. Snowflake’i andmevargus puudutas kokku vähemalt üheksa suurettevõtte miljoneid kliente. Nende hulgas oli ka Ticketmasteri piletimüügiettevõte ning andmelekke tagajärjel tekkis muu hulgas segadus niigi defitsiitsete Taylor Swifti kontserdituuri piletitega.
CrowdStrike’i tarkvaraviga peatas miljonite arvutite töö
Kui enamasti seostatakse suure mõjuga küberintsidente pahatahtlike rünnetega ning neid aitavad ära hoida küberturbeettevõtted oma kaitselahendustega, siis üks ajaloo suurim IT-intsident oli maineka küberettevõtte Crowdstrike enda hiigeläpardus.
Nimelt laskis ettevõte läinud aasta suvel ringlusse vigase uuenduse ühe oma peamise toote, Crowdstrike Falconi platvormile, mis põhjustas 19. juulil miljonite Windowsi süsteemide töö peatumise. Selle tagajärjel tühistati lende Ameerikas ja Euroopas, häireid oli Ühendkuningriigi rongiliikluses, katkes uudisteagentuuri tegevus Soomes ning suleti kaubanduskeskusi Austraalias – need on vaid mõned näited maailma tabanud katkestustest.
Ka Eesti ei jäänud sellest puutumata – Elektrilevis oli osa arvuteid mõne tunni jagu pausil ning Tallinna lennujaamas käis nt Ryanairi lendudele registreerimine käsitsi.
Crowdstrike’i üleilmne IT-katkestus: mis juhtus?
Ööl vastu 19. juulit kell 4.24 andis CrowdStrike välja regulaarse turvauuenduse pilvepõhisele Crowdstrike Falconi viirusetõrjesüsteemi sensorile.
Seekordne uuendus oli aga vigane. Automaatselt uuendatud sensor mõjutas paljude Windowsi süsteemide alusseadeid sellisel moel, et need lakkasid töötamast. Hinnanguliselt katkes globaalselt vähemalt 8,5 miljoni seadme töö.
See tõi kaasa häireid ja sulgemisi lennuliikluses, finantssektoris, tervishoius, kaubanduses ja meedias mitmel pool maailmas, globaalset kahju hinnatakse miljardites dollarites.
Crowdstrike sai veast kiiresti aru ja andis samal ööl kell 5.27 välja parandatud uuenduse. Juba rikutud seadmed tuli aga taastada käsitsi, mistõttu kestsid katkestused sõltuvalt sektorist ja ettevõttest mõnest tunnist kuni päevade ja nädalateni.
Rünnakud tervishoiusektori vastu
Küberrünnetega mõjutatakse ka elutähtsaid teenuseid ning nagu ka varasematel aastatel, olid mitmed tõsised intsidendid seotud tervishoiusektoriga. Seejuures paistis silma, et sageli rünnati mitte tervishoiuasutusi otse, vaid mõnda kriitilise tähtsusega teenusepakkujat.
Veebruaris ründas BlackCati lunavararühmitus USA ettevõtet Change Healthcare, mis toob kokku patsiendid, arstid ja kindlustusseltsid. Selle tõttu oli terves riigis häiritud tervishoiuteenuste eest arvete esitamine ja patsientidele kompenseerimine ning tervishoiuasutused olevat kandnud kümnetesse miljonitesse dollaritesse ulatuvat kogukahju. Lisaks varastati ründe käigus 100 miljoni ehk ligikaudu iga kolmanda ameeriklase tundlikke andmeid, mille eest mõni kuu hiljem täiendavat lunaraha nõuti.
Veebruaris põhjustas lunavararünnak Rumeenia meditsiinisektori infosüsteemi vastu olukorra, kus sadakond haiglat pidi oma süsteemid võrgust eemaldama ning retsepte ja haiguslugusid ajutiselt käsitsi kirjutama. Juuni alguses tabas lunavararünnak aga patoloogia- ja diagnostikateenusepakkujat Synnovis, millel on koostöö mitme suure Londoni haiglaga. Seetõttu ei saanud mitu päeva teha vere kiiranalüüse ega vereülekandeid, mistõttu tuli edasi lükata operatsioone ja tühistada vastuvõtte.
Helsingi linnavalitsusest lekkisid inimeste andmed
Andmelekked on muutunud tänapäeva digitaliseerunud ühiskonnas üsna tavaliseks, ent aasta 2024 tõi mõned eriti silmatorkavad juhtumid.
Mai algus tõi halva uudise meie põhjanaabritele, kui selgus, et Helsingi linnavalitsuse haridusosakonda on tabanud küberrünnak ja selle tulemusel varastatud kuni 150 000 inimese andmed, sealhulgas laste ja noorte isiku- ja terviseandmed.
Rünne toimus läbi aegunud tarkvaraga serveri, mis oli otsustatud välja vahetada, ent hooldustööde pingelise graafiku tõttu oli see edasi lükatud.
Kuna tõsised andmelekked on Soome ühiskonda raputanud ka varem, otsustas valitsus kaasata juhtumi uurimisse eriti tõsiste õnnetuste uurimise ja ennetusega tegeleva ohutusjuurdlusameti.
Mai esimesel nädalal sai teatavaks, et Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi kasutatava palgaarvestustarkvara kaudu lekkisid rohkem kui 225 000 Ühendkuningriigi kaitseväe tegevteenistuja, veterani ja reservisti isikuandmed. Andmete seas olid näiteks nimed ja pangakonto andmed – vaenulike riikide luureteenistustele kahtlemata huvitav info.
Lekke põhjustanud rünnak olevat saanud võimalikuks teenusepakkuja ebapiisava küberturvalisuse taseme tõttu. See tõi taas esile probleemi, mille üle paljud riigid, sealhulgas Eesti, pead murravad: kuidas leevendada kriitilise tähtsusega sektorites neid küberriske, mis kaasnevad väliste teenusepakkujatega.
Süvavõltsingu tõttu kadus 25 miljonit dollarit
Läinud aastal ennustasime, et kiirelt arenev tehisaru muudab mängu ka kübermaastikul. 2024. aastal muutusid suurte keelemudelite toel tõepärasemaks ja ka vähem levinud keeltes korrektsemaks miljonid õngitsuskirjad ja -sõnumid.
Ehmatavamad arengud olid aga seotud süvavõltsingu (ingl deepfake) tehnoloogiaga nii hääles kui pildis.
Veebruaris oli Hongkongi politsei sunnitud tegelema juhtumiga, kus ühe rahvusvahelise suurfirma finantstöötaja osales videokõnes oma kolleegidega ja tegi hiljem ettevõtte kontolt 25 miljoni dollari suuruse ülekande, nagu talle teada-tuttav finantsjuht oli videokõnes korralduse andnud. Kogu videokõne aga osutus võltsinguks – kolleegide asemel olid ekraanil süvavõltsinguga loodud kujutised, kes nägid välja täiesti tõepärased ning rääkisid kolleegide häälega.
Kui võltsvideote tegemine vajab natuke pingutust ja aega, siis konkreetse inimese hääle ära õppimine võtab levinud tarkvaral vaid kümmekond minutit.
Ameerikast näiteks on teada juhtum, kus pereemale helistas võõras mees ja väitis, et tema tütar on põhjustanud liiklusõnnetuse ning nõudis kulude hüvitamist. Usutavuse lisamiseks anti telefon vahepeal tütrele, kes tundus pabinas, tunnistas oma süüd ja soovitas emal nõustuda. Tegelikult olid aga petturid võltsinud tütre häält.
Kui sageli kasutatakse võltshääle loomiseks konkreetse inimese internetist leitud kõne näidiseid (näiteks videot TikTokis või esinemist konverentsil), siis antud juhul oli tütar saanud eelnevatel päevadel kummalisi telefonikõnesid, mida ta kohe ei taibanud katkestada. Perekond usub, et see oli vajalik petturite kasutatavale tehisarutööriistale tütre hääle ja kõnemaneeri õpetamiseks.
Häktivistide omavaheline koostöö paraneb
Viimastel aastatel nii Eesti kui ka mujal maailma küberruumis mürgeldanud häktivistid näitasid oma meelsust ka 2024. aastal, püüdes küberrünnetega häirida nende silmis vaenulike riikide igapäevaelu. Fookuses olid ka neis riikides toimuvad tippsündmused, nagu näiteks Pariisi olümpiamängud või jalgpalli EM.
Peamiselt oli tegemist lihtsakoeliste ummistusrünnetega riigi veebilehtede vastu ja enamasti ei olnud neil mõju. Küll aga näib, et erinevate häktivistide rühmituste koostöö aegamööda paraneb ning nii suudetakse ajuti oma tegevust ka geograafiliselt laiendada. Kremli-meelsete häktivistide sihtmärkide hulka lisandus näiteks Lõuna-Korea, kes mõistis hukka Põhja-Korea sõdurite kaasumise Venemaa peetavasse sõtta Ukrainas.
Viimati uuendatud 07.02.2025
