Lunavararünne on üks rängima mõjuga küberründeid.
Sellega saab seisata suuri ettevõtteid ja haiglaid, sulgeda torujuhtmeid ning tekitada miljardites eurodes mõõdetavat kahju.
2025. aastal jätkus globaalne võitlus lunavararünnete mõju vähendamiseks ja nende taga olevate kuritegelike võrgustike paljastamiseks.
Lunavararünnete arv maailmas on tõusuteel, aga kasumlikkus ründe kohta languses.
Kohustus teavitada lunaraha maksmisest
2025. aastal kehtestas Austraalia esimese riigina maailmas teatud sektoritele kohustuse raporteerida lunavararünnete puhul oma otsusest lunaraha maksta. Teavitamiskohustuse eesmärk on anda riigile parem ülevaade lunavararünnete ulatusest ja mõjust, ent küllap on selle taga ka lootus, et teavitamiskohustusega ettevõte pigem loobub lunaraha maksmisest.
Austraalia lähenemine on seni erandlik, kuid paljud riigid järgivad kirjutamata reeglit mitte maksta lunaraha avalikku sektorit tabanud rünnete puhul. Mitme küberturbeettevõtte raportitest nähtub, et ka eraettevõtted on järjest vähem altid kurjategijatega läbi rääkima ja lunaraha maksma. See näitab suuremat küpsust küberkriisidega toime tulemisel.
Lunavararünnete arv maailmas on aga tõusuteel. Kui sageli jääb nende mõju laiemale avalikkusele märkamatuks, siis möödunud septembris põhjustas lunavararünnak Collins Aerospace’i pardale registreerimise tarkvara vastu kaose mitmes suures Euroopa lennujaamas. Lennufirmad pidid hakkama reisijaid ja pagasit käsitsi registreerima, mis põhjustas pikki järjekordi ja jätkulendudest maha jäämist, kümneid lende tuli ka tühistada.
Septembris häiris lunavararünnak maailma üht suurimat joogitootjat Asahi, peakorteriga Jaapanis, mis toodab samanimelist õlut. Ründe kirjutas enda nimele Qilini lunavararühmitus, mis oli mõni kuu varem rünnanud ka Lõuna-Korea suurkontserni SK Group.
Ühendkuningriigis langesid möödunud aastal ohvriks mitmed mainekad kaupluseketid: Marks & Spencer, Harrods ja Co-op. Neist kandis suurimat majanduslikku kahju, ligikaudu 300 miljonit naela, Marks & Spencer, mille veebimüük katkes mitmeks nädalaks. Prantsusmaal tabasid küberründed luksusbrände Cartier ja Dior.
Suure majandusliku ja mainehoobi sai Ühendkuningriigi autotootja Jaguar Land Rover, mis oli sunnitud küberründe tõttu peatama viieks nädalaks tootmise paljudes tehastes kodu- ja välismaal ning sattus raskustesse nii valmismasinate kui ka varuosade tarnimisel. Lisaks varastasid kurjategijad ettevõtte süsteemidest tundlikke andmeid.
Ründe omistas endale rühmitus Scattered Lapsus$ Hunters, ent ettevõte ise ei ole selle toimepanijaid ega üksikasju avaldanud. Jaguar Land Roveri küberründe kahju Ühendkuningriigi majandusele hinnatakse suurusjärgus 1,9 miljardit naela, mis teeb sellest riigi ajaloo kõige kulukama küberründe.
Jätkusid tarneahelaründed
2025. aastal püsis trend kompromiteerida tarneahelaid ja olulisi teenusepakkujaid, mis laiendas oluliselt rünnete piiriülest mõju. Augustis õnnestus kurjategijatel rünnata USAs ja mujal laialt kasutatavat kliendihaldustarkvara Salesforce ja varastada sadade seda tarkvara kasutavate ettevõtete ja organisatsioonide tundlikke andmeid. Ohvrite hulgas on mitu rahvusvahelist suurettevõtet nagu Google, Toyota, FedEx, Qantas, Allianz Life jt.
Selliste rünnete puhul on tavaline, et kurjategijad kahmavad kokku nii palju andmeid kui võimalik ja asuvad siis nendega seotud ettevõtetelt ükshaaval lunaraha välja pressima. Rünne ei toimunud mitte Salesforce’i põhiplatvormi kaudu, vaid ära kasutati turvanõrkust sellega integreeritud turundustööriistas Salesloft Drift. Ründajad otsivad pidevalt nõrku lülisid suuremates süsteemides, mille haldamine, kaitsmine ja vastastikuste sõltuvuste mõistmine muutub ettevõtete ja asutuste jaoks järjest keerukamaks.
Teenusekatkestused, mille mõju tunti üle maailma
Selleks, et vallandada sadade organisatsioonide ja ettevõtete tööd halvav doominoefekt, pole alati ründajaid tarviski. 20. oktoobril olid üle tuhande ettevõtte digiteenused mitmel pool maailmas häiritud. See sai alguse Amazoni pilveteenuse (Amazon Web Services ehk AWS) Põhja-Virginias asuvast andmekeskusest ning intsidendi analüüsist selgub, et juurpõhjuseks oli tõrge nimeserverite haldussüsteemis.
Katkestus mõjutas kuni 14 tunni jooksul nii panku, lennuettevõtteid, meelelahutusplatvorme kui ka logistikaettevõtteid ja nende kaudu miljoneid inimesi. Katkestuse põhjustatud kahju hinnatakse miljarditesse dollaritesse. Ka mõned Eestis kasutatavad teenused, näiteks Signali sõnumirakendus, olid lühiajaliselt häiritud.
Kõigest kuu aega hiljem, 18. novembril, põhjustas mitmel pool maailmas frustratsiooni järgmine suure mõjuga teenusekatkestus. Tehnilise tõrke tõttu olid häiritud globaalse tehnoloogiaettevõtte Cloudflare võrguteenused ning see andis tunda ka Eestis. Paar tundi olid kättesaamatud näiteks uudisteportaalid Delfi, Eesti Ekspress ja Õhtuleht, samuti ei saanud inimesed mõnda aega LuxExpressi ja Elroni veebikeskkonnast pileteid osta. Cloudflare’i blogipostitusest selgub, et tõrke põhjustas andmebaasi rutiinse uuendamise käigus tehtud apsakas, millest alguse saanud tehniline jada mõjutas suurt osa internetist.
Kolm nädalat hiljem, 5. detsembril, tabas ettevõtte teenuseid veel teinegi, seekord paarikümneminutiline katkestus, mille põhjustas ettevõtte tehtud muudatus tulemüüris. See oli vajalik kaitsmaks kliente äsja avastatud kriitilise turvanõrkuse ärakasutamise eest, ent osa Cloudflare’i taristust ei tulnud sellega toime.
Juhtub ka parimatel, ent küllap pole me harjunud teadvustama oma igapäevaelu sõltuvust kesksetest globaalsetest teenusepakkujatest.
Riiklikud rühmitused ja häktivistid
Oleme varasemates aastaraamatutes kirjutanud, et maailma küberruumi mõjutavad geopoliitilised pinged ning mitmed riigid kasutavad kõrgetasemelisi häkkerirühmitusi oma strateegilistele eesmärkidele saavutamiseks. See tegevus toimub üldjuhul varjatult ning rühmituste edu sõltub sellest, kui hästi suudavad nad oma jälgi peita ja kauaks võrgus märkamatuks jääda.
Kui rünne siiski avastatakse, võib rünnatud riik pidada paremaks see enda teada jätta või siis vastupidi, ründe avalikult omistada, sageli koos sanktsioonide ja muude õiguslike tagajärgedega. Aasta 2025 tõi mitu sellist uudist.
Kui enamikule riiklikele ohustajatele on nende avalik seostamine küberrünnetega pigem nende tööd segav, siis ideoloogiliselt motiveeritud häktivistid naudivad tähelepanu. Nende eesmärk on tekitada ühiskonnas segadust, hirmu ja pahameelt ning oma rünnete tegelikku mõju üritatakse meedias võimendada. 2025. aastal jätkusid häktivistide ummistusründed nii valitsusveebide kui ka teiste oluliste sektorite vastu mitmes riigis, ent nende mõju oli üldjuhul väike.
Saavutamaks suuremat efekti ja tähelepanu, katsetasid mõned häktivistide rühmitused tööstuslike juhtimisseadmete manipuleerimisega. Augustis omistas Norra julgeolekuteenistus Venemaad toetavatele häkkeritele ründe Edela-Norras asuva, veevoolu reguleeriva paisu juhtimissüsteemide vastu, märkimisväärset kahju õnneks ei sündinud.
29. oktoobril avaldas Kanada küberjulgeolekukeskus ohuhinnangu, milles kirjeldas häktivistide õnnestunud katseid manipuleerida regionaalse vee-ettevõtte surveseadmetega ning muuta temperatuuri- ja niiskusetaset ühes Kanada silofarmis.
Detsembri keskel avalikustas Taani luureteenistus, et 2024. aasta lõpus toimunud küberründe kohaliku vee-ettevõtte vastu viis läbi Vene häktivistide rühmitus, ründe tõttu olid 50 majapidamist mitu tundi ilma veeta.
Detsembris hoiatas ka USA küberturbeagentuur (CISA), et venemeelsed häktivistid korraldavad oportunistlikke ründeid kriitilise taristu vastu USAs ja teistes riikides. Ehkki sääraste rünnete sagenemine teeb muret, on häktivistide ründevõime seni siiski lihtsakoeline ning tööstusseadmetele rakendatavad küberturbemeetmed aitavad tõsisemad ründed ära hoida.
Mitu riiklikku küberrünnet omistati Venemaale
| Kuu | Omistamine |
|---|---|
| Jaanuar | EL lisas kolm Vene sõjaväeluure üksuse 29155 liiget oma sanktsioneeritute nimekirja, põhjuseks Eesti vastu tehtud küberründed aastast 2020. Avalik omistamine Eesti poolt leidis aset juba varem, 2024 septembris. |
| Aprill | Prantsusmaa omistas Vene sõjaväeluurega seotud rühmitusele APT28 mitmed varasemad küberründed, sealhulgas 2017. aastal presidendivalimiste eel Emmanuel Macroni kampaaniameeskonna e-kirjade varastamine ja lekitamine, ning infiltreerimiskatsed 2024. aasta Pariisi olümpiamängude korraldusega seotud organisatsioonidesse. |
| Mai | Tšehhi valitsus avalikustas, et on tuvastanud Hiina riikliku taustaga rühmituse APT31 seose Tšehhi välisministeeriumi vastu toime pandud küberrünnetega. Ründed algasid 2022. aastal, mil Tšehhi oli Euroopa Liidu eesistujariik. |
| Detsember | Ühendkuningriigi valitsus seadis sanktsioonid kogu GRU-le ja nimeliselt kaheksale küberluure ohvitserile. Põhjuseks 2018. aastal Salisburys korraldatud mürgitamiskatse Vene topeltagendi Sergei Skripali vastu ja sellele eelnenud küberründed Skripali tütre Julia telefonile luure eesmärgil. |
| Detsember | Ühendkuningriigi valitsus pani küberrünnete korraldamise ja toetamise eest Ühendkuningriigis ja teistes riikides sanktsioonide alla kaks Hiina tehnoloogiaettevõtet, mida tuntakse nimedega i-Soon ja Integrity Tech |
Tehisaru ründajate teenistuses
Nii riikliku taustaga rühmitused kui ka küberkurjategijad rakendavad järjest rohkem tehisaru tööriistu oma tegevuse tõhustamiseks ja laiendamiseks, paljude ründetüüpide puhul on suurenenud sotsiaalse manipulatsiooni osatähtsus.
Põhja-Korea IT-töötajate pettusena tuntud skeem laiendas möödunud aastal oma haaret: tehisaruga loodud video- ja pildimaterjali ning võltsidentiteetide abil üritasid globaalsetes ettevõtetes tööd leida sajad teesklejad. Skeem toimis ka vastupidi: Põhja-Korea ohustajad matkisid näiteks LinkedInis tööandjaid ja pöördusid teiste riikide arendajate poole fiktiivsete tööpakkumistega. Koos proovitöö ettepanekuga sokutati neile aga pahavara.
Põhja-Korea petuskeemi eesmärgid on erinevad: varastada tehnoloogiaettevõtete siseinfot, nakatada neid pahavaraga ja selle abil hiljem raha välja pressida või lääne ettevõttesse tööle saada ja teenida tulu oma riigi hüvanguks.
2025. juulis mõisteti USAs üheksaks aastaks vangi skeemile kaasa aidanud ameeriklanna, kes aitas põhjakorealastel võltsidentiteedi abil USA ettevõtetes tööle saada.
Google’i analüüsi kohaselt olid Põhja-Korea IT-töötajate fookuses möödunud aastal ka mitmed Euroopa kaitsetööstusettevõtted ning üks inimene kasutas vähemalt 12 erinevat võltsidentiteeti. Kuuldavasti on selle skeemiga kokku puutunud ka mõnede Eestis tegutsevate rahvusvaheliste ettevõtete värbajad.
Nagu IT-töötajate värbamisega veel vähe muresid oleks, pole nüüd välistatud võimalus, et laitmatu CV ja videointervjuul hea mulje jätnud kandidaadile kaugtöö võimalust pakkudes toetad tahtmatult hoopis Põhja-Korea tuumaprogrammi.
Küberruum muutus ettearvamatumaks
Kokkuvõtlikult võib öelda, et 2025. aastal nägime globaalses küberruumis mitme varem kanda kinnitanud trendi jätkumist: laiaulatuslikud ründed teenusepakkujate kaudu, tavaelu segavad lunavararünded koos andmevarguste ja väljapressimistega ning sotsiaalse manipulatsiooni kasutamine küberrünnete hõlbustamiseks.
Paarist tehnilisest apsakast alguse saanud teenusekatkestused häirisid inimesi ühtmoodi nii Valgamaal kui ka Californias ja tuletasid meelde, et katkestusi ei õnnestu vältida ka tipptegijatel.
Geopoliitiliselt pinevas maailmas toimetavad jätkuvalt riikliku taustaga küberohustajad, ent nii sihtmärgiks olevad riigid kui ka ohte analüüsivad ettevõtted on hakanud nende tegevust aktiivsemalt avalikkuse ette tooma.
Kiiresti arenevad tehisaru tööriistad loovad uusi võimalusi kõigile, ent suurendavad ettearvamatust.
Ära toida kurjategijat
Küberkuritegevuse ärimudel on juba aastaid liikunud järjest suurema spetsialiseerituse poole. Ründe erinevaid etappe, alates sihtmärkide valimisest ja ligipääsu hankimisest kuni pahavara paigaldamise ja lunaraha nõudmiseni, saab osta teenusena (nn Ransomware as a Service ehk RaaS mudel). Et kuritegeliku äri kasumlikkust murda, püüavad valitsused vähendada lunaraha maksmise tõenäosust.
Viimati uuendatud 11.02.2026
