Eestis levivad politsei nimel saadetud petukirjad

Viimastel päevadel on Eesti küberruumis levinud väljapressimiskirjad, mis jäljendavad Politsei- ja Piirivalveametit. Kirja sisu on kurjakuulutav, kuid algusest lõpuni vale ning seda tuleks ignoreerida. Sellise saatjaga ei tohi mitte mingil juhul kirjavahetusse astuda. RIA tegi seda hariduslikul eesmärgil, et Sina ei peaks seda ise tegema. Allpool toome näiteid kirjavahetusest kuvatõmmiste kaudu.
Ekraanipilt e-kirjast, mille alla on kirjutatud PPA peadirektori andmed. Kirjal on politsei, Europoli jt asutuste logod, kiri "alaealiste kaitse brigaad" ning jutt toimepandud kuriteost koos paljude viidetega õigusaktidele.

Mida teha?

  • Edasta petukiri RIA intsidentide käsitlemise osakonnale aadressil [email protected] 
  • Suuna sellised kirjad rämpsposti ja blokeeri nende saatjad.

Kiri väidab, et selle saaja suhtes on algatatud kriminaalmenetlus lapsporno levitamise eest ning ta peab 72 tunni jooksul vastama, et vältida 2–5-aastast vanglakaristust või 10 000 – 35 000 eurost trahvi.

Selliste ähvarduste eesmärk on hirmutada ohvrit niivõrd, et ta kirja vigasest keelekasutusest ja kahtlasest sisust hoolimata asuks kiirelt tegutsema. Eesti riigiasutuste logod ja paragrahvid on lisatud selleks, et muuta pettus usutavamaks.

Kuidas aru saada, et tegu on petturite, mitte politsei saadetud kirjaga?

  • Esimene asi, mida IT-vaatlik kasutaja peaks kindlasti vaatama, on saatja meiliaadress.
  • Politsei- ja Piirivalveamet ei saada kirju gmail.com, vaid politsei.ee lõpuga aadressidelt.
  • Teiseks võiks pöörata tähelepanu õigekirjale. Selles kirjas on vigu rohkem kui sajajalgsel jalgu.
  • Kui sellest ei piisa, võib guugeldada viidatud paragrahve ja seaduseid ning veenduda, et saatja ajab jama.
Ekraanipilt e-kirja saatja andmetest. Saatja gmail.com aadressile on ümber tõmmatud punased jooned.

Kuidas see petuskeem töötab?

Juhul, kui ohver väljapressimiskirja õnge läheb ja petturitele vastab, kinnitavad petturid, et ohver on esimeses kirjas mainitud kuriteod siiski toime pannud ning edaspidi on tal kaks valikut.

Esimene valik seisneb selles, et menetlus avalikustatakse ja süüdistatav arreteeritakse.

Teine valik laseb juhtumit n-ö kohtuväliselt lahendada ning see maksab 8000 eurot. Selle variandi valimise korral tuleb ohvril edastada oma nimi, elukoha aadress, telefoninumber, elukutse ning isikutunnistuse koopia.

Ekraanipilt petturite saadetud vastuse algusest: kinnitus, et kirja saaja on pannud toime kuriteo, aga on olemas võimalus seda mitte avalikustada.
Ekraanipilt petturite saadetud vastuse teisest osast: mitteavalikustamiseks tuleb maksta 8000€ trahvi. Lisaks küsitakse kirja saaja andmeid ning isikutunnistuse koopiat.

Neid isikuandmeid küsitakse kahel põhjusel.

  • Esiteks teeb säärane tegevus pettuse veidi usutavamaks.
  • Teiseks hakatakse saadud andmeid kasutama uutes pettustes, sest nende abil on ohvrit kergem veenda, et petukiri on tulnud mõnelt riigiasutuselt.

Kui isikuandmed on edastatud, siis tuleb vastu uus kohtumenetluse ähvardus ning küsimus, kumba eelnevalt väljatoodud variantidest ohver eelistab – kas minna kohtusse või maksta 8000 eurot.

Allolevast kirjast on näha, kuhu ja kuidas jutt edasi tüürib.

Ekraani pilt petturitele saadetud vastusest ja nende kirjast, kus kinnitavad andmete kättesamist.
Ekraanipilt petturite e-kirja edasisest osast, kus tuletatakse kirja saajale meelde, et ta on sooritanud kuriteo ja tal on võimalik valida selline lahendus, kus tema juhtumit ei avalikustata. Oodatakse vastust, kumma variandi ta valib.

Pea meeles

  • Ära vasta kirjale
  • Edasta petukiri RIA intsidentide käsitlemise osakonnale aadressil [email protected] 
  • Suuna sellised kirjad rämpsposti ja blokeeri nende saatjad
  • Ole IT-vaatlik

Loomise kuupäev: 10.04.2025

open graph image