1. Kasutaja saab suvaliselt numbrilt SMS-sõnumi, mis on väidetavalt tulnud Transpordiametilt. Sõnumis soovitakse, et ta täidaks tervisedeklaratsiooni.
2. SMS-is olevale veebilingile klikkides suunatakse inimene edasi Eesti riigiasutuste kujundust matkivale veebilehele ning palutakse tal sisse logida riigiportaali eesti.ee.
Libalehele on pandud domeeninimeks tervisetoend.com, et õngitsust usutavamaks muuta. Siiski tasub tähele panna, et riigiasutused kasutavad kodanikega suhtlemiseks oma ametlikke kodulehti, mitte suvalisi com-lõpuga domeene.
Libalehel on välja toodud erinevad võimalused, kuidas sinna sisse logida – valikutes on ainult Eesti populaarseimad pangad ning eesti.ee sisselogimisliidest sealt ei leia.
3. Kui kasutaja valib sisselogimiseks ühe panga, siis edasi suunatakse teda just seda panka jäljendavale õngitsuslehele.
Ettevaatlik kasutaja paneb siinkohal tähele, et tegu pole mitte panga ametliku kodulehega, vaid sama domeeniga, kuhu teda algselt suunati. Mõlema domeeni nimeks on tervisetoend.com ja panga õngitsusleht asub alamlehel tervisetoend.com/public/pages/?d=”mõni eesti pank”.
4. Juhul kui kasutaja ei märka, et tegu on pettusega, leiab aset järgmine sündmuste jada:
- Kasutaja üritab panka sisse logida, sisestades oma kasutajanime ja isikukoodi.
- Õngitsuslehele sisestatud andmed saadetakse petturite poolt automaatselt edasi päris panga veebilehele ning üritatakse nende abil sinna sisse logida.
- Pärast seda, kui pettur õngitsetud kasutajaandmed päris panga veebilehele sisestab, kuvatakse talle Smart-ID turvakood. Pettur võtab selle turvakoodi ning saadab selle automaatselt tagasi oma õngitsuslehele, kus ohver parajasti seda koodi ootab.
- Kasutaja näeb õngitsuslehel õiget turvakoodi ning autendib ennast oma nutitelefonis Smart-ID abil. Samal ajal pääseb pettur ohvri pangakontole ligi õigelt panga lehelt.
Mida teha, kui oled saanud õngitsuskirja või -sõnumi?
- Ära ava õngitsuses toodud veebilinke
Õngitsuskirjale lisatud veebilingid viivad petturite lehele, mida võidakse kasutada nii andmepüügiks kui ka pahavara levitamiseks. - Uuri lisaks
Kui kahtled, kas tegu on õngitsuse või õige sõnumiga, võta kirja saatnud asutusega otse ühendust ja küsi järele. Ühenduse võtmiseks kasuta asutuse ametlikke kontaktandmeid, mille leiad nende veebilehelt või kasutades otsingumootorit – kahtlases kirjas või sõnumis toodud kontaktandmed võivad kuuluda petturitele!
- Teavita teisi
Kui kahtlustad, et tegu on õngitsuskirja või -sõnumiga, edasta see CERT-EE-le aadressil [email protected]. CERT-EE töötab 24/7 ning nad annavad sulle kindlasti esimesel võimalusel teada, kas tegu on päriselt õngitsusega või mitte. Juhul kui tegu on õngitsuskirjaga, siis CERT-EE spetsialistid astuvad vajalikud sammud, et kirjas olev õngitsusleht internetiruumist kustutataks ja keegi teine selle ohvriks ei langeks. - Kustuta sõnum/kiri
Kustuta sõnum seadmest, et vältida kogemata klikkimist. - Loe lisaks
Kuidas õngitsusi ära tunda ja vältida: itvaatlik.ee.
Selle artikli illustratsioon on loodud Microsoft Bing Image Creatori tehisintellekti tarkvaraga.
Soovid RIA blogipostitusi ja uudiseid oma postkasti? Meie RSS-vood leiab siit!
Loomise kuupäev: 26.03.2025
