Kui varem oli lihtne aru saada, et e-kiri on võlts, sest kirjutatu oli vigases eesti keeles või tundus ebaloogiline, siis nüüd on kirjad selged, hästi vormistatud ja usutavad. Näiteks levivad praegu massiliselt kirjad Telia ja Elisa nimelt teatega, et eelmise kuu arve on jäänud maksmata. Kirjas on õngitsuslehele viiv link, mis on äravahetamiseni sarnane päris teenusepakkuja lehega. Petulehele sisse logides saadakse kätte sinu PIN-koodid. Kuigi Riigi Infosüsteemi Amet blokeerib iga kuu mitusada petulehte, tuleb neid peale nagu seeni pärast vihma.
Samuti on muutunud petukõned oluliselt professionaalsemaks. Näiteks võid saada kõne justkui Maksu- ja Tolliametilt ajal, mil kätte on jõudnud tuludeklareerimise aeg või kõne väidetavalt Sotsiaalkindlustusameti esindajalt kasutamata hüvitise osas. See näitab, et ründajad on väga hästi kursis kohaliku eluga. Nad ei paku enam Nigeeria printsi varandust jagamiseks, vaid pöörduvad sinu poole hoopis riigiasutuse või kohaliku ettevõtte esindajana, kes räägib sinuga emakeeles ja kelle jutt kõlab usutavalt.
Sarnaste skeemidega on politsei andmetel Eesti inimesed kaotanud sel aastal juba miljoneid eurosid, sealhulgas terve elu kogutud sääste. Riigi Infosüsteemi Ameti analüüsi- ja ennetusosakonna analüütik Ingel Pilviste sõnas, et pettuste taga on hästi organiseeritud kuritegevus, kus kasutatakse osavalt manipulatsiooni. „Küberkuritegevus ei seisne ainult tehnilistes rünnakutes, vaid ka inimeste psühholoogilises mõjutamises,“ selgitas Pilviste. „Tüüpilised võtted, mida petturid kõnedes kasutavad, on kiirustamine ja pakiline olukord, hirmutamine rahakaotuse või õnnetusega või pakutakse kiiret ja lihtsat rahateenimise võimalust.“
„Täiesti mõistetav, et pidevalt ei jõua keegi olla kursis kõigi parsjagu levivate petuskeemidega,“ rääkis Pilviste toonitades, et kuigi ohte internetis võib kohata mitmeid, saab igaüks oma turvalisuse nimel palju ära teha. „Küberohtude ennetamise ja nende vastu võitlemise puhul ei saa rääkida pelgalt tehnoloogilisest lahendusest, kuna pahatihti on just inimene selle ahela kõige nõrgem lüli. Põhjus peitub sageli meie teadmatuses, uudishimulikkuses ja kiirustamises. Inimesed klikivad kahtlastel linkidel, sest need tunduvad huvitavad või lubavad kiiret rikastumist – ja just siis hakkavad tavaliselt juhtuma ebameeldivused,“ kirjeldas Pilviste.
Riigi Infosüsteemi Ameti soovitused, kuidas end kaitsta kelmide eest:
- Ära kliki kahtlastel linkidel
- Ära jaga kellelegi oma PIN-koode
- Kui saadud kõne tundub kahtlane, katkesta see
- Ära nõustu telefoni teel ühegi rahalise tehingu või pangaülekandega
- Ära lae oma seadmesse programmi, mida keegi telefoni teel palub sul teha
- Hoia oma arvuti ja telefon ajakohasena – tarkvarauuendused ei ole pelgalt tüütud teated, vaid kaitsekiht, mis sulgeb kurjategijatele ligipääsu.
„Kui tead, mida jälgida ja kuidas käituda, on digitaalne maailm märksa turvalisem ja sõbralikum koht. Turvaline digielu ei nõua suuri pingutusi – vaid natuke tähelepanelikkust ja teadmisi. Ning neid teadmisi tasub igaühel värskendada,“ lisas Pilviste.
Loomise kuupäev: 23.10.2025
