Riigi Infosüsteemi Ameti mõjuga küberintsidentide statistika räägib iseenda eest. Kui 2023. aastal registreeris RIA 3314 mõjuga küberintsidenti, siis 2024. aastal oli neid juba 6515 ning 2025. aasta esimese üheksa kuuga 7307. Kasv on järjekindel ning juhtumid näitavad, et ükski sektor ei jää puutumata — ohvriks võivad sattuda nii tootmisettevõtted, teenusepakkujad kui ka väikefirmad, kus turvameetmed ei pruugi olla sama tugevad kui suurettevõtetes.
VKEd on rünnakute ees haavatavamad
Statistikaameti ja RIA 2024. aasta uuringust selgub, et vaid 45% väike- ja keskmise suurusega ettevõtetest kasutab topelt autentimist ning alla poole koolitab oma töötajaid küberohtude vältimiseks. Samal ajal puutus vähemalt ühe küberintsidendiga kokku üle viie protsendi ettevõtete töötajatest.
Politsei- ja Piirivalveamet andmetel kaotasid Eesti ettevõtted arvepettuste ehk BEC-skeemide tõttu 2023. aastal 1,1 miljonit eurot, 2024. aastal ligi miljon ning tänavu üheksa kuuga juba üle 2,3 miljoni euro. Kõige enam toovad ettevõtetele kahju arvepettused, lunavararünnakud ja andmelekked – need võivad peatada töö, kahjustada mainet ja viia ettevõtte tegevuse seiskumiseni.
Kuidas pettused toimivad
Arvepettuste korral kompromiteerivad kurjategijad töötaja või koostööpartneri meilikonto ning jälgivad sealset suhtlust. Sobival hetkel vahetatakse arvel kontonumber ja kontaktandmed, et ülekanne laekuks neile. Konto ülevõtmine võib toimuda nõrga või korduva parooli tõttu või kui töötaja sisestab oma andmed õngitsuslehele.
Selliseid kahjusid aitavad vältida lihtsad sammud: tugevad ja unikaalsed paroolid, topelt autentimine, töötajate koolitus ja tähelepanelikkus. Kui partner muudab arvel kontonumbrit, tuleb muudatus alati üle kontrollida muu kanali (näiteks lepingus olevate kontaktandmete), mitte e-kirjas olevate kontaktide kaudu.
Enamik intsidente saab alguse inimlikust eksimusest. Juht määrab, kas ettevõttes on koolitused, juhised ja teadlik kultuur. Kui töötajaid ei õpetata ohte ära tundma, on see juhtkonna tegemata töö.
Lunavara ja andmelekked: kasvav risk igale ettevõttele
Lunavararünnakute korral krüpteerivad kurjategijad ettevõtte andmed ja ligipääsud, halvates töö päevadeks või nädalateks. Näiteks eelmisel aastal teavitati RIAt 11st lunavararünnakust. Lunaraha maksmine ei ole lahendus - ründajad võivad varastada ka andmed ja maksmine ei anna mingit kindlust, et ründajad need kustutavad. Samuti julgustab maksmine uusi rünnakuid. Enamik lunavararünnakuid Eestis saab alguse nõrgalt turvatud kaugtöölaua rakenduse (RDP) kaudu, mida oleks võimalik vältida lihtsate sammudega: ligipääsude piiramine, tarkvara uuendamine ja teadlik töötaja. Varukoopiate olemasolu aitab rünnakutest taastuda.
Veel salakavalamad on andmelekked, neid ei märgata tihti kohe, kuid lekkinud andmed võivad tuua kaasa suure maine ja rahalise kahju. Kaitse seisneb eelkõige tarkvara uuendamises, topelt autentimises ja tugevates unikaalsetes paroolides.
Tehisintellekt muudab rünnakud kavalamaks
Küberintsidentide arvu kasv on juba praegu kiire ja tehisintellekti abil võib see muutuda eksponentsiaalseks. Pettused muutuvad usutavamaks, rünnakud sihitumaks ja kahjud suuremaks. Küberturvalisus ei ole enam valik, vaid ettevõtte jätkusuutlikkuse alus. Esimene suur hüpe intsidentide arvus toimus pärast Venemaa täiemahulise sõja algust Ukrainas, kui kasvasid geopoliitiliselt motiveeritud rünnakud. Nüüd on mängu tulnud uus tegur - tehisintellekt. AI võimaldab kurjategijatel luua veatuid ja isikupärastatud petusõnumeid, sihtida konkreetseid ettevõtteid ja teha rünnakuid automaatselt. Tänaseks on juba suur osa petulehtedest, millega inimestelt raha või paroole välja petetakse, tehtud AI abil. See tähendab rohkem ja nutikamaid pettusi, mis on tavakasutajale üha raskemini eristatavad päris suhtlusest.
Küberturvalisus on juhi vastutus
Küberrünnak ei ole enam ainult IT-osakonna mure. See on strateegiline juhtimisküsimus, mis võib otseselt mõjutada ettevõtte majandustulemusi ja ellujäämist. Kuna rünnakud levivad tihti partnerite ja tarnijate kaudu, on ohus terve väärtusahel. Juhtkonna otsused määravad, kas ettevõte on valmis kriisiks või satub järgmiste ohvrite hulka. Mida kiiremini see vastutus võetakse ja vahalikud otsused tehakse, seda tugevam on ettevõtte kaitse.
Iga juht peab planeerima ressursse küberturvalisuse jaoks, sh teadlikkuse tõstmiseks. Samuti käsitlema küberturvalisust juhatuse tasandi teemana, mitte ainult IT küsimusena. Lisaks tasub kõigist intsidentidest teavitada RIA intsidentide käsitlemise osakonda CERT-EE aadressil [email protected].
Toetavad tööriistad ettevõtetele
Ettevõtted ei pea kogu tööd üksi tegema. Riigi Infosüsteemi Amet pakub VKE-dele tasuta ja praktilisi vahendeid, mis on koondatud RIA ennetuslehel itvaatlik.ee. Need aitavad küberturvalisust tõsta ja teadlikkust suurendada.
Sealt leiab:
-
Ettevõtte küberturvalisuse lühijuhendi – praktilised sammud organisatsiooni turvalisuse parandamiseks
-
Kübertesti – töötajate koolitamiseks loodud tasuta kursus ja test
-
Ettevõtete vastu suunatud pettused – ülevaade peamistest ettevõtete vastu suunatud petuskeemidest
-
Infoturbetesti juhtidele – tasuta veebikursus Digiriigi Akadeemia platvormil
Loomise kuupäev: 24.11.2025
