IPv6 on internetiprotokolli uusim versioon, mis loodi olukorras, kus IPv4 aadressiruum hakkas ammenduma. Aastate jooksul on puudujääki leevendatud ajutiste tehniliste lahendustega, näiteks võrguaadresside teisendamisega (NAT), kuid see ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik.
Seetõttu liiguvad paljud riigid ja organisatsioonid järk-järgult IPv6-põhiste lahenduste suunas, nähes selles digitaristu kestlikkuse ja konkurentsivõime olulist eeldust. IPv6 kasutuselevõtt ei ole üksnes tehniline muudatus ega ainult aadressiruumi küsimus, vaid mõjutab otseselt küberjulgeolekut, teenuste töökindlust ja taristu pikaajalist kestlikkust.
Miks on IPv6 avalikule sektorile vajalik?
- Digijulgeolek ja nähtavus
IPv6 võimaldab riigi infoturbe keskusel paremat liiklusnähtavust ning lihtsustab seiret. IPv4 puhul kaob suur osa nähtavusest tõlkelahenduste ja jagatud aadressiruumi taha.
- Teenuste kättesaadavus ja töökindlus
Kaasaegsed mobiilsidevõrgud ja pilveteenused eeldavad IPv6 tuge. Eesmärk on tagada, et riigi teenused oleksid kodanikele ja ettevõtjatele kättesaadavad kaasaegsetest võrkudest loomulikult ja ilma lisakihtideta.
- Mahajäämuse vähendamine
Euroopa Liidu liikmesriigid võtavad IPv6 järjest enam kasutusele. Eestis on avaliku sektori teenused selles osas veel tagasihoidlikumad, mistõttu on oluline arenguga sammu pidada.
- Pikaajaline kuluefektiivsus
IPv6 aadressid on riigivõrgus tasuta, samas kui IPv4 aadressid on tasulised ning muutuvad ajas üha kallimaks. Üleminekul ja IPv4 plokkidest loobumisel kaovad sellega seotud kulud, mis aitab vähendada taristu püsikulusid.
Hetkeseis Eestis
RIA riigivõrk on IPv6-võimeline ja pakub aadressiruumi juba aastaid. IPv6-liiklus on tehniliselt võimalik, kuid enamik avaliku sektori teenuseid kasutab endiselt IPv4 aadresse. Erasektor, mobiilside ja pilveteenused on IPv6-le liikunud kiiremini. Rahvusvahelises võrdluses on just avaliku sektori teenused Eestis kitsaskohaks.
Kuidas üleminek toimub?
Üleminek toimub järk-järgult. RIA roll on teavitada, toetada ja pakkuda aadressiruumi ning hiljem ka tuge ja seiret.
- Uued teenused luuakse vaikimisi IPv6-võimekusega.
- 2026–2027: asutuste teavitamine ja IPv6 aadressiruumi jagamine olemasolevatele teenustele.
- IPv4 kasutuse vähendamine järk-järgult, kui teenused on valmis IPv6-le üle liikuma.
Mida see tähendab asutustele?
-
Aadressiplaan. Riigivõrk jagab IPv6 aadressiruumi tasuta. Asutused vaatavad üle oma aadressiplaani.
- Seadmestik. Enamik kaasaegseid seadmeid toetab IPv6t. Kui seadmed seda ei toeta, on need tavaliselt elutsükli lõpus ja vajavad lähiaastatel niikuinii väljavahetamist.
- Teenused ja arendused. Uued teenused tasub luua nii, et need toetaksid korraga IPv4 ja IPv6 (dual stack), et vältida hilisemaid ümberehitusi.
- Turvalisus ja seire. IPv6 lihtsustab võrguseiret, kuid eeldab turvareeglite ülevaatamist.
Toetus ja koordineerimine
Riigivõrk ja RIA pakuvad:
- IPv6 aadressiruumi
- esmast tehnilist teavet ning teavitustegevusi
- seire- ja statistikaplatvormi koostöös CERT-EEga
IPv6 kasutuselevõtt on Eesti digiriigi järgmine taristuline samm. Tegemist on järkjärgulise kübertaristu uuendamisega, mis parandab teenuste kättesaadavust ja aitab viia riigi kaasaegse interneti tasemele.
Avaliku sektori asutused saavad üleminekut planeerida ning taotleda IPv6 aadressiruumi juba täna.
Loomise kuupäev: 17.03.2026
