Eesti elektrisüsteemi tähtsust on raske ülehinnata. Selle toimimisest sõltub, kas meie kodud on soojad ja valgustatud, kas kraanist tuleb vett ja ruuterist internet, kas poest saab piima ja tanklast kütust.
Digitaalne juhtimine, kaugjälgimine ja automatiseerimine on muutnud energiasüsteemi tõhusamaks, kuid sellelgi mündil on teine külg: energiajulgeoleku tagamiseks peame toime tulema ka seda mõjutavate küberohtudega.
Aasta suurim küberõppus
2025. aastal korraldas RIA koostöös Eleringiga Küberreservi kompleksõppuse, mille käigus harjutati, kuidas tagada Eesti energiasüsteemi toimimine ulatusliku küberintsidendi korral.
Õppuse stsenaariumi kohaselt tekkis reaalne, kuid algfaasis veel realiseerumata oht Eesti elektri põhivõrgu juhtimiskeskuste toimepidevusele. Sellise olukorra halvim võimalik areng on elektrisüsteemi ulatuslik kustumine ehk blackout.
Õppuse kesksed küsimused olid, kuidas tuvastada ja maandada oht olukorras, kus on tekkinud kahtlus, et ettevõtte IT-süsteemidesse tunginud ründaja võib põhivõrgu juhtimissüsteeme distantsilt mõjutada, ning kuidas tagada elektrisüsteemi juhtimine äärmuslikes tingimustes.
Õppus, millest võttis osa ligi 200 eksperti pea kümnest organisatsioonist, sidus küberjulgeoleku, elektri varustuskindluse ja kriisijuhtimise tervikuks. Selle käigus anti osalejatele realistlik vaade, kuidas võib küberintsident häirida elektrisüsteemi ning millised on riigi ja elutähtsate teenuste osutajate võimalused sellise olukorra lahendamiseks.
Mis on Küberreserv?
Küberreserv on RIA hallatav ja arendatav üleriigiline ekspertide võrgustik, mille eesmärk on toetada riiki ja elutähtsate teenuste osutajaid suure mõjuga küberintsidentide korral. Küberreservi kuulub üle saja eksperdi üle Eesti – nii avalikust kui ka erasektorist –, kelle teadmisi ja oskusi saab kasutada olukordades, kus tavapärastest ressurssidest ei piisa.
Küberreservi kasutamine eeldab head koordineerimist, selgeid juhtimisahelaid ning ühist arusaama olukorrast. Just nende aspektide harjutamiseks korraldab RIA igal aastal kompleksõppusi, kus lahendatakse küberintsidendist tulenevat hädaolukorda või selle ohtu ja testitakse koostööd nii tehnilisel kui ka strateegilisel tasandil.
Juhtimine ja otsustamine kriisiolukorras
Kompleksõppuse oluline osa oli juhtimise ja otsustamise harjutamine. Küberintsidendid energiasüsteemis nõuavad piiratud info tingimustes kiireid ja kaalutletud otsuseid, millel võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed.
Õppuse käigus seati osalejad silmitsi dilemmadega, kus tuli tasakaalustada süsteemi turvalisuse ja elektrivarustuse katkemise riskid. Reageerimine toimus reaalajas ning eeldas tihedat koostööd Eleringi, RIA, teiste riigiasutuste (ministeeriumid, riigikantselei jt) ning Küberreservi ekspertide vahel.
Varustuskindlus sõltub ka küberohtudest
Õppus kinnitas, et varustuskindlus pole üksnes füüsiliste rikete või tootmisvõimsuste küsimus. Küberohud võivad mõjutada süsteemi juhtimist ka siis, kui füüsiline taristu on terviklik ja tootmine vastab tarbimisele. Seetõttu on oluline, et energiasüsteemi planeerimisel ja arendamisel arvestatakse süsteemselt ka küberriskidega ning nende mõjuga sageduse hoidmisele, reservide kasutamisele ja taastamisprotsessidele.
Õppus kinnitas, et meil on vaja hoida ja arendada võimekust taastada elektrisüsteem ka olukorras, kus digitaalsed juhtimissüsteemid on ajutiselt häiritud.
See tähendab nii tehnilisi lahendusi kui ka vajalike teadmiste ja oskustega inimesi, kel on selged rollid ja vastutus.
Küberreservi õppus näitas, et küberjulgeolek ja energiajulgeolek on omavahel tihedalt põimunud. Suure mõjuga küberintsidendi lahendamine eeldab valmisolekut tegutseda ebakindlas ja muutuvas olukorras, teha otsuseid puuduliku info tingimustes ning hoida toimivat koostööd erinevate organisatsioonide vahel. Koos on kindlam.
Viimati uuendatud 04.02.2026
