Politseiniku töö avaliku korra tagamisel, arsti ligipääs patsiendi terviseandmetele raviotsuste tegemiseks, väljastatud retseptide vaatamine riiklikus mobiilirakenduses, dokumendi digiallkirjastamine – need kõik on avalikud teenused. Ühiskondlik ootus ja vajadus on, et olulisimad neist toimiksid ööpäev läbi, seitse päeva nädalas, 365 päeva aastas. Katkegu kaablid või sadagu pussnuge.
Tähtsatest tähtsamad
Olulisimate teenuste all mõistame eeskätt neid, mille toimimisest võib sõltuda kellegi elu, tervis, avalik kord, riigi olukorrateadlikkus ja sellest lähtuvalt ka julgeolek. Samavõrra olulised on teenused, mis hoiavad töös majanduse vereringet.
Avalike teenuste toimimine on osa meie igapäevaelust. Digitaliseerituse tase on jõudnud saja protsendini ja asjaajamine veebis muutunud normiks. Teisiti tundub ebamugav, vahel isegi võimatu. Selle märkamatu mugavuse varjus peidab ennast sõltuvuste rägastik, mille najal toimib kogu Eesti ühiskond. Sõltuvused hõlmavad endas nii riigi kui ka erasektori digitaalset taristut.
Merealuste kaablite katkemised on asjakohased näited intsidentidest, mis panevad meid tegutsema selle nimel, et ühiskond saaks keerulistes oludes ootuspäraselt toimida.
Üks ahel, sada lüli
Olukorra illustreerimiseks tasub mõelda lihtsustatud ahela peale, mis tuleb läbi käia, et mõni teenus muutuks inimese jaoks veebis kasutatavaks. Arendaja teeb valmis teenuse pakkumiseks vajaliku koodi; seejärel kasutab ta internetiühendust, et loodud kood serveris paigaldada ja käivitada. Andmekeskuses, kus server asub, tuleb tagada vajalik elekter, andmeside, jahutus ja füüsiline turvalisus. Teenuse kasutajal on vaja internetiühendust kodus või nutitelefonis.
Kõige selle toimimiseks peab hulk tehnilisi komponente laitmatult toimima. Mida detailsemalt toodud näidet kirjeldada, seda rohkem neid komponente ilmneb.
Teenuste töökindlus tõuseb, kui igale komponendile, mis selle pakkumise ahelas on, luuakse varulahendus. Näiteks elektrivarustuse katkemisel lülitub andmekeskus generaatoritele, sidekaabli katkemise puhuks on olulistes kohtades ühendused mitmekordsed, serverite ja neis töötavate tarkvarade tõrgete ennetamiseks pakutakse teenuseid üheaegselt mitmest andmekeskusest.
RIA teenused kui vundament
Paljud avalikud teenused sõltuvad RIA pakutavatest kesksetest teenustest. Sellest vastutusest lähtuvalt panustasime 2025. aastal oluliselt oma teenuste töökindluse tõstmisesse ning jätkame vajalike tegevustega ka lähiaastatel.
See tähendab nii asutusesisestele kui ka välistele sõltuvustele varulahenduste loomist või sõltuvuste kõrvaldamist.
Füüsilise taristu puhul on märksõnaks dubleerimine, vajadusel mitmekordne. Tarkvaraliste teenuste töökindluse tõstmisel vähendame sõltuvust füüsilisest taristust ja selle pakkujatest. Sealjuures ei saa ega tohi me teha järeleandmisi lahenduste küberturvalisuse tagamisel.
Roomat ei ehitatud ühe päevaga, samamoodi ei saa töökindlust tõsta hoogtööna – tuleb teha valikuid, määrata prioriteedid. Selle käigus saame hinnata, mida peame riigiasutusena tingimata ise ehitama ja töös hoidma ning mida on mõistlik täisteenusena lasta ära teha kellelgi teisel – avalikust või erasektorist.
Avalike teenuste töökindluse tõstmisega ei pea tegelema mitte ainult RIA, vaid kogu avalik sektor.
Kui edukad selles riigina oleme, sõltub koostööst ja valmidusest muuta seniseid tehnoloogilisi valikuid ja lahendusi.
Valmistume halbadeks üllatusteks
Heade üllatustega toimetulek ei vaja eeltööd, ent halbadega saame kõige paremini hakkama, kui oleme nendeks läbimõeldult valmistunud. Pingutused teenuste töökindluse parandamiseks ei tähenda, et prognoosime meie harjumuspärast mugavust halvavate intsidentide arvu kasvu. Küll aga peame olema selleks valmistunud.
Tutvu ka teiste "Küberturvalisuse aastaraamatu 2026" artiklitega
Viimati uuendatud 04.02.2026
