Ehkki arvuliselt on eraisikute vastu suunatud küberrünnakuid rohkem, on keskmised kahjusummad suuremad nende pettuste ja rünnete korral, mille ohvriks on mõni ettevõte.
Möödunud aasta mahukaima küberturvalisuse ennetuskampaania suunasimegi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Selle eesmärk oli tõsta ettevõtete juhtide teadlikkust, et küberturvalisus on ettevõtte ellujäämise küsimus ning et selle eest vastutab tegevjuht. Tema otsustab, kuhu läheb ettevõtte ressurss, milline on ettevõtte kultuur ning kas töötajad on küberohtude teemal koolitatud.
BEC-skeemid ja lunavara
RIA andmetel kannavad Eesti ettevõtted suurimat kahju erinevate ärikirjapettuste ehk BEC-skeemide ja lunavararünnakute tõttu. Kampaania raames juhtisime nendele ohtudele tähelepanu ja andsime näpunäiteid, kuidas ohvriks langemist vältida. Avaldasime sel teemal artikleid, käisime rääkimas raadios ja levitasime RIA loodud ettevõtte küberturvalisuse uuendatud lühijuhendit.
Kampaania osutus edukaks: järeluuringust selgus, et üle poole kampaaniat märganud sihtrühmast hakkas teema kohta rohkem uurima või plaanis muuta oma ettevõtet küberturvalisemaks.
Ettevõtte küberturvalisuse juhendi ja selle, millised on Eesti ettevõtteid ohustavad petuskeemid ja rünnakud, leiad RIA ennetuslehelt itvaatlik.ee.
Tähelepanu pettustel
Lõppenud aasta tõi petukõnede kasvu. Seepärast korraldasime aasta lõpus kampaania, mis juhtis tähelepanu sellele, kuidas ära tunda olukordi, kus üritatakse välja petta PIN-koode. Sellest, kuidas petukõnesid tehakse, millised on ohumärgid ja millal peaks kindlasti kõne katkestama, saab lugeda samuti lehelt itvaatlik.ee, kuhu lisame jooksvalt infot levinumate petuskeemide kohta.
Õpitoad vanemaealistele ja uus Kübertest
Kuna ennetuses on oluline roll järjepidevusel, jätkasime mitmete varasemate tegevustega ka 2025. aastal. Jätkusid küberturvalisuse töötoad vanemaealistele. Eri maakondade kesk- ja linnaraamatukogudes toimus 15 küberturvalisuse töötuba, milles osales kokku ligi paarsada inimest. Töötoad olid osalejatele tasuta ning lisaks said koolitatud koju kaasa võtta küberhügieeni põhitõdedega brošüüri.
Aprillis sai kättesaadavaks juba hästi tuntud Kübertesti uus versioon, mille võttis kasutusele enam kui 426 asutust ja ettevõtet. Nende hulgas on näiteks riigiasutused, kohalikud omavalitsused, koolid, haiglad, perearstikeskused ning ka ettevõtted. Aasta lõpu seisuga on enam kui 31 900 inimest jõudnud oma teadmisi täiendada ja testida.
Jätkasime ka nooremale kooliastmele mõeldud küberturvalisuse tööraamatute levitamisega. Sel sügisel jõudis koolidesse üle 12 000 eksemplari materjale, mis õpetavad lastele internetis ohutult toimetama.
Numbrite keeles
Juba seitsmendat aastat hoiame statistikaameti abil silma peal Eesti elanike küberteadlikkusel. 2025. aasta uuringu tulemused näitavad, et Eesti elanikud pööravad küberturvalisusele jätkuvalt tähelepanu, kuid praktika on valdkonniti ebaühtlane.
Kõige aktiivsemalt panustatakse paroolide tugevdamisse ja ootamatute sõnumite sisukontrolli, mis viitab, et inimesed mõistavad hästi levinumaid riske. Samas viitavad madalamad näitajad turvasätete kohandamisel, taustauuringute tegemisel ja regulaarse varundamise juures, et tehnilisemad või aeganõudvamad tegevused kipuvad tagaplaanile jääma ning vajavad jätkuvalt rohkem teadlikkust ja harjumuste kujundamist.
Küsimus: mida olete teinud internetis või äpis turvalisuse või privaatsuse tagamiseks?
Viimati uuendatud 04.02.2026
