Mida oodata 2026. aastalt küberruumis?

Tehisaru (AI) ning suurte keelemudelite areng jätkub tohutu tempoga. Loomulikult lihtsustab see meie igapäevaelu, võimaldades küsida AI käest aina keerulisemaid küsimusi ning saada üha informeeritumaid vastuseid. Kuid samuti rõõmustab vastaspool – kurjategijad ja agressiivselt meelestatud režiimid, kes saavad AI abil järjest tõhusamalt oma sihtmärke rünnata.

2025. aastal nägid meie Ukraina sõbrad, et Venemaa ründas neid pahavaraga, mis kasutab sisemisi AI-algoritme. Samuti hakkasid Vene riikliku taustaga ohustajad mullu ka teiste riikide valitsus- ja kaitsevägede vastu suunatud rünnakutes kasutama pahavara, mis suudab ise genereerida pahaloomulisi käske. Nägime ka Hiina soodsa ja korralikult töötava keelemudeli nimega DeepSeek turule tulekut. Selle osas pole peamine mure (veel) naabrite või teiste ründamine, vaid DeepSeeki sisestatud info jagamine erinevate Hiina valitsus- ja julgeolekuasutustega. Viimasest tulenevaid riske rõhutasime korduvalt 2025. aastal ning teeme seda ka tänavu.

1. jaanuaril 2026 hakkas kehtima küberturvalisuse seaduse (KüTS) muutmise seadus, millega võeti Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu küberturvalisuse 2. direktiiv ehk NIS2. Eesti ettevõtete ja asutuste arv, kes peavad seal sätestatud nõudeid järgima, kasvas umbes 3500 pealt ligi 6500 juurde. Direktiivi eesmärk on tõsta küberturvalisuse taset terves ELis.

See kehtestab juhatuse liikmete isikliku vastutuse kübernõuete täitmise eest ning senisest suuremad võimalikud trahvid nende rikkumise korral (kuni 10 miljonit eurot või kaks protsenti aastakäibest). Küberturvalisus tõuseb senisest rohkem juhtkondade teadvusesse.

KüTSi seni kehtinud versiooni järgi oli kõigile seaduse kohaldumisalasse kuuluvatel asutustel ja ettevõtetel kohustus vastata Eesti infoturbestandardile (E-ITS), mis aitab suurematel ja võimekamatel organisatsioonidel oma infoturbega mõtestatult tegeleda. Nüüdsest tullakse väiksematele piltlikult öeldes poolele teele vastu, kuna nende osaks jääb rakendada vaid RIA poolt eelmisel aastal paika pandud üldnõudeid ehk esmaseid infoturbemeetmeid. Need vähendavad oluliselt halduskoormust ning sätestavad väiksemate asutuste jaoks mõistetavalt ja jõukohaselt just nende jaoks olulisimad turbemeetmed. Võib loota, et infoturvet päriselt rakendada püüdvate väikeorganisatsioonide arv suureneb hüppeliselt.

2025. aastal purunes Eesti küberruumis järjekordne registreeritud mõjuga intsidentide rekord. Uus vastav näitaja on 10 185, mis tähistab ühtlasi esimest viiekohalist vastavat arvu ühe kalendriaasta lõikes (2024. aastal oli see näitaja umbes kolmandiku ja aasta varem pea kolm korda väiksem).

Nähes, kuidas pidevalt kasvava võimekusega kurjategijad mõtlevad välja aina uusi ja edukaid petuskeeme, peame kahjuks prognoosima kasvutrendi jätkumist ka alanud aastal. Tõenäoliselt pole see küll sama kiire kui mullu, aga kõigil tasub meeles pidada, et igale lingile ei tasu klikkida ega sisestada ootamatu telefonikõne peale PIN-koode.

Kui siiski satud küberintsidendi ohvriks, teavita sellest [email protected] või raport.cert.ee.

1. juunil 2025 alustas tööd RIA juhtimiskeskus, mis tegeleb varem CERT-EE vastutada olnud Eesti küberruumi seirega ning RIA teenuste toimimise reaalajas jälgimise ja juhtimisega. Tegu on piltlikult öeldes RIA südame ja närvisüsteemiga, kes ohu korral käitub häirekeskusena. Loodi see selleks, et meile harjumuspärane Eesti digiriik toimiks katkestusteta ja oleks valmis kohe reageerima nii tehnilistele tõrgetele kui ka küberohtudele.
2026. aastal hakkame seda laiendama riigi teistele e-teenustele, eesmärgiga tekitada senisest laiem pilt Eesti küberruumis toimuvast. Luuakse kliendisõbralikud lahendused, mille abil saavad teenuste omanikud jagada RIAga automaatselt infot nende teenuste kättesaadavuse ja tõrgete kohta.

Selles rollis hakkab RIA käituma kui riiklik küberjuhtimiskeskus või GovSOC (Government Security Operations Centre). RIAsse koonduv avaliku sektori olukorrateadlikkus võimaldab paremini juhtida ja koordineerida suure mõjuga küberintsidentide lahendamist ning hoida riigi kriitilistel teenustel silma peal 24 tundi ööpäevas.

Detsembris 2025 alustas sisulise tööga Taani vedamisel ellu kutsutud Põhjala-Balti küberkonsortsium ehk Nordic Baltic Cyber Consortium (NBCC). Selles osaleb seitse riiki: lisaks RIA poolt esindatavale Eestile Läti, Leedu, Soome, Taani, Norra ja Island. Rootsi peaks NBCC liikmeks saama hilisemas faasis.

NBCC eesmärk on tugevdada piirkonna koostööd ning paremini ennetada ja avastada küberrünnakuid. Selleks tuleb üles ehitada ühiskasutatavad infojagamise ja analüüsimise tööriistad ning suurendada küberohuteadmust, kaasates infoallikaid ka erasektorist. NBCC pöörab tähelepanu ka innovatsioonile ning avaliku ja erasektori koostöö edendamisele.

Riikidevahelist koostööd toetab ka Euroopa Liit programmi „Digitaalne Euroopa“ kaudu. Projekti nelja-aastane kogueelarve on ligikaudu 14 miljonit eurot. NBCC algatus on ELi kübersolidaarsuse määruse kontekstis piiriülene küberkeskus (Cross-Border Cyber Hub). Võrgustik peaks hakkama aktiivselt infot vahetama teiste selliste küberkeskustega ELis, moodustades osa üleeuroopalisest küberturvalisuse hoiatussüsteemist.