2025. aasta oli küberjulgeoleku arendamisel murranguline. Ministeeriumi vaatest keskendusime sellele, et Eesti digiriik püsiks usaldusväärne, toimepidev ja kooskõlas kiiresti areneva Euroopa Liidu õigusruumiga. Fookuses olid nii strateegilised raamistikud kui ka praktilised sammud, mis aitavad turvanõudeid paremini mõista ja neid kasutusele võtta.
Esmased turvameetmed väiksematele
Üheks märgilisemaks sammuks oli esmastest turvameetmetest koosneva raamistiku loomine väike- ja mikroettevõtjatele. E-ITS on sisuliselt tugev ja terviklik raamistik, mis loob selged põhimõtted küberturvalisuse juhtimiseks ning sobib eelkõige suurematele organisatsioonidele, kellel on vajalik võimekus turvanõuete süsteemseks hindamiseks ja rakendamiseks. Väiksemate organisatsioonide jaoks on olukord aga teistsugune. Neil puudub sageli nii erialane kompetents kui ka jääb puudu inimestest ja ajast, et keerukates nõuetes iseseisvalt orienteeruda ning hinnata, millest alustada või millised meetmed on nende jaoks kõige olulisemad.
Väikesed ja mikroorganisatsioonid vajavad eelkõige selgeid, praktilisi ja üheselt mõistetavaid juhiseid ehk konkreetset arusaama, mida nad peavad tegema, et oma küberturvalisuse taset mõistlikult ja jõukohaselt tagada.
Just sellest vajadusest lähtuvalt töötasime välja esmased turvameetmed, mis aitavad keskenduda olulisele, vähendada halduskoormust ning parandada reaalselt turvalisust. Selle lähenemise praktilist väärtust kinnitas ka perearstide poolt antud aasta teo tunnustus.
Uuenes küberturvalisuse seadus
Teiseks oluliseks verstapostiks on küberturvalisuse seaduse muudatus, mis jõustus 2026. aasta alguses ja millega võeti üle Euroopa Liidu küberturvalisuse (NIS2) direktiiv. Meie töö ei lõppe seaduse vastuvõtmisega, vaid ees seisab seotud rakendusmääruste jõustamine ning mitmete ettepanekute täiendav läbivaatamine koos sidusrühmadega.
Ülereguleerimise vältimiseks hindasime iga sätte puhul, kas see vastab direktiivi miinimumnõuetele või läheb neist kaugemale. Selleks kasutasime lihtsat, kuid visuaalselt mõjusat analüüsi, mis aitas kiiresti eristada kohustuslikke nõudeid, varasemaid õiguskorrast tulenevaid erisusi ning tuvastada võimalikke ülereguleerimise, kinnikirjutamise või rikkumiste ohte.
See lähenemine andis otsustajatele ja huvigruppidele selge ülevaate, millistes kohtades püsime Euroopa Liidu raamides ja kus teeme teadlikke poliitilisi valikuid. Sellist praktikat võiks Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmisel ja õigusloomes ka edaspidi rakendada. See suurendab läbipaistvust, õigusselgust ja usaldust kogu protsessi vastu.
Valmistume kvantarvutite tulekuks
Olulise arengusuunana jälgisime kvantarvutite tehnoloogilist arengut, mis võib muuta praegused krüptolahendused ebaturvaliseks ning mõjutada andmete ja teenuste kaitset. 2025. aastal alustasime postkvant-krüptograafia teekaardi koostamist. See annab selge suuna, kuidas valmistuda krüptograafiliste algoritmide vahetuseks olukorras, kus kvantarvutite areng muudab senised lahendused ebapiisavaks. Fookus pole kiirustamisel, vaid teadlikul ja ajastatud üleminekul, mis arvestab tehnoloogilisi sõltuvusi, prioriteete ja organisatsioonide valmisolekut.
Liigume järgmisesse arengufaasi
Vaadates tulevikku, on meie eesmärk liikuda kasutajakesksema ja toimivama süsteemi ning intsidente ennetavate seadmete suunas. Küberturvalisus peab olema osa ärist ja iga inimese igapäevaelust. See tähendab, et turvanõuded peavad muutuma inimsõbralikumaks, nii et nende mõistmine ja rakendamine oleks lihtne, arusaadav ja teostatav ka väiksemates organisatsioonides või tehnoloogia kasutajatele, kes pole spetsialistid.
Olulise uue võimena on kavas arendada riiklikku küberjuhtimiskeskust, mis parandab riigiülest olukorrateadlikkust, reageerimisvõimet ja koostööd küberintsidentide ennetamisel ja lahendamisel.
Õigusloome poolelt ootab meid 2026. aastal ees otsekohalduvate Euroopa Liidu küberkerksuse määruse (CRA) ja küberturvalisuse määruse (CSA) ülevõtmine miinimummahus. Meie eesmärk on täita nõuded mõistlikult, proportsionaalselt ja liigse halduskoormuseta, tagades samal ajal turvalisemad digitaalsed tooted turul.
Kokkuvõttes liigume sihikindlalt digiriigi järgmisse arengufaasi, kus rõhk pole üksnes nõuetel ja tehnoloogial, vaid ka arusaadavusel, koostööl ja usaldusel.
Viimati uuendatud 11.02.2026
