Olukord küberruumis – juuni 2026

Juunis registreerisime 1232 mõjuga intsidenti, mis on viimase poole aasta keskmisest veidi kõrgem näitaja.
  • Juunis esines tõrkeid automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi, riigipilve ja RIA pakutud X-tee ajatempli töös. Toimusid mõned mõjuga teenusetõkestusründed.  Lõuna-Eestis tegutseva ettevõtte broneerimissüsteemist lekkisid klientide andmed.
  • Korraldasime rahvusvahelise koolituse, kus elektri- ja küberturvalisuse eksperdid harjutasid koos kriitilise taristu kaitsmist küberohtude eest. Toimus hooaja viimane CyberMeetUp. Läti kaitseminister tunnustas RIA küberturvalisuse keskuse juht Gert Auväärti erilise panuse eest Eesti ja Läti vahelise küberkoostöö edendamisel.
  • Hiina sõjaväeluure kasutab lääne värbamisplatvorme tundlikule infole ligipääsemiseks. USA meditsiiniettevõtet DentaQuest ja Nottinghami ülikooli tabas küberrünnak. Prantsuse ametivõimud uurivad riikliku sõnumirakenduse Tchap kompromiteerimist. Leedu tervishoiuministeeriumi allasutust tabas küberintsident.
Graafik: 6 kuu registreeritud intsidendid aastatel 2025 ja 2026. 1232 intsidenti juunis, 1561 intsidenti mais, 1138 intsidenti aprillis, 886 intsidenti märtsis, 804 intsidenti veebruaris, 768 intsidenti jaanuaris 2026.

CERT-EE-le teavitatud intsidendid, millel oli mõju andmete või infosüsteemide konfidentsiaalsusele, terviklusele või käideldavusele. 

Graafik: 6 kuu petulehed 2025. ja 2026. aastal. 456 juunis, 648 mais, 308 aprillis, 326 märtsis, 280 veebruaris, 347 jaanuaris.

Petulehed moodustavad suurema osa CERT-EE registreeritud intsidentidest.

Olukord Eesti küberruumis

1. juunil ajavahemikul 8.20 kuni 9.46 oli tõrkeid automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi ABIS töös. Kuna mõjutatud olid kõik teenused, mis pärivad isikut tõendavate dokumentide biomeetrilisi andmeid üle X-tee, ei saanud PPA esindustes taotleda ega väljastada isikuid tõendavaid dokumente, samuti ei toiminud katkestuse ajal viisamenetlus. Katkestuse põhjuseks olid uuenduse järel tekkinud tõrked.

15. juunil ajavahemikul 18.10 kuni 19.42 oli tõrkeid Riigipilve töös, mistõttu polnud kättesaadavad maksu- ja tolliameti, tervisekassa, ehitisregistri, keskkonnainvesteeringute keskuse andmesüsteemi ja sadamaregistri veebilehed. Rikke põhjustas inimlik viga.

16. juuni 17.15 kuni 17. juuni 12.38 oli tõrkeid Telia teenustes – elektrikatkestuse järel tekkisid häired ühes asukohas, mis mõjutas osasid kõnesid ja Mobiil-ID päringuid. Häirekeskus teatas, et Telia rikke tõttu ei kuulnud Telia võrgust hädaabinumbrile 112 helistajad kutsungitooni, kuid kõned tulid siiski läbi. 

22. juunil ajavahemikul 01:00 - 09:33 toimus katkestus RIA pakutud X-tee ajatempli tsa.x-tee.ee teenuses. Mõjutatud olid nende X-tee liikmete turvaserverid, mis olid seadistatud kasutama üksnes RIA pakutavat ajatempliteenust. Intsidendi põhjustas asjaolu, et kolmas osapool väljastas x-tee otspunktile automaatselt uued TLS sertifikaadid, mis kasutasid veel levitamata sertifikaadiahelat. Sellest tulenevalt ei olnud enamus serverites veel uut juursertifikaati ning serverid ei usaldanud tsa.x-tee.ee'd. CERT-EE’le teadaolevalt olid intsidendist mõjutatud Politsei- ja Piirivalveamet, Ida-Viru Keskhaigla, üks tarkvarafirma ning kaks panka. Viimane intsidendist mõjutatud klient sai teenused uuesti tööle kell 13.16. Tegime juhtumi valguses ka teavituse, milles soovitame X-tee liikmetel kasutada turvaserverites lisaks RIA ajatempliteenusele ka alternatiivset ajatempliteenust.

Toimusid mõned mõjuga teenusetõkestusründed.

2. juunil ajavahemikul 9.28 kuni 10.55 toimus teenusetõkestusrünne CERT-EE nimeserverite vastu. Seetõttu oli häireid CERT-EE teenuste töös ja riigivõrgus toimis nimeserveri teenus tavapärasest aeglasemalt või katkestustega. Pärast kaitsemeetme rakendamist taastus teenuste tavapärane töö.

9. juunil ajavahemikul 00.48 kuni 4.13 toimus teenustõkestusrünne politsei.ee vastu. Seetõttu võis lehe reageerimisaeg olla tavapärasest pikem. Pärast kaitsemeetmete kohandamist tõrked lõppesid. 

Lõuna-Eestis tegutseva ettevõtte broneerimissüsteemist lekkisid klientide andmed: ees-ja perenimi, isikut tõendava dokumendi number, sünniaeg, kodakondsus, aadress, e-posti aadress, telefon, broneeringu andmed. Ründajad kompromiteerisid selles asuva töötaja kasutajakonto. Kontol ei olnud rakendatud mitmeastmelist autentimist ja seda kaitses nõrk parool. Soovitame tutvuda RIA loodud ettevõtetele mõeldud küberturvalisuse lühijuhendiga, kus on muuhulgas ka kirjeldatud turvalise paroolipoliitika loomine ja mitmikautentimise kasutamine.

RIA tegevused küberturvalisuse parandamisel Eestis

Korraldasime rahvusvahelise koolituse, kus elektri- ja küberturvalisuse eksperdid harjutasid koos kriitilise taristu kaitsmist küberohtude eest. Ukraina sõja kogemus on näidanud, et kriitilise taristu vastu suunatud füüsiliste rünnakutega kaasnevad sageli ka küberrünnakud, mistõttu on elektrisektori tugevdamine muutunud järjest olulisemaks. Koolitusel osalesid eksperdid Eesti elektrisektori ettevõtetest – Elektrilevist, Eleringist, Viru Elektrivõrkudest ja Enefit Powerist. Loe täpsemalt koolituse kohta meie kodulehelt

10. juunil leidis taas aset RIA CyberMeetUp – esimest korda ajaloos toimus see Tartus. Sel korral räägiti Eesti postkvantkrüptograafiale ülemineku teekaardist, küberturbe ja tehisintellekti koostööst, Core Four metoodikast digitaalkriminalistikas ja vajadusest investeerida küberturbesse. Samal päeval toimus ka Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi korraldatud Küberinnovatsiooni konverents ja huvilised said mõlemal üritusel osaleda. Ürituse salvestusi saab järele vaadata Youtube’s siit. Tegemist oli hooaja viimase RIA CyberMeetUpiga ja taaskohtume 8. oktoobril Tallinnas.

Hoiatasime enda Facebooki lehel haiglate nimel tehtavatest petukõnedest. Meile laekusid möödunud kuude jooksul teated petukõnedest, kus helistajad esinevad haiglate töötajatena ning teatavad näiteks arsti vastuvõtu aja tühistamisest või muutmisest, kutsest korduvvisiidile või täiendavatele protseduuridele või vajadusest tasuda eelseisva operatsiooni või muu meditsiinilise teenuse eest. Kõnede ettekäänded olid erinevaid, kuid kõigi nende eesmärk on sama – saada teada kõne vastuvõtja isiklikud andmed, pangaandmed või suunata teda mõnda keskkonda sisse logima. Tuletame meelde, et ükski ametiasutus (pank, haigla, politsei jm) ei küsi PIN-koode ega suuna kuskile telefoni teel sisse logima. Taolised kõned tuleks kohe katkestada ja kahtluse korral helistada ise tagasi asutuse ametlikule telefoninumbrile.

Läti kaitseminister tunnustas RIA küberturvalisuse keskuse juht Gert Auväärti erilise panuse eest Eesti ja Läti vahelise küberkoostöö edendamisel. Tunnustus peegeldab kahe naaberriigi pikaajalist ja usalduslikku koostööd küberturvalisuse valdkonnas. Eesti ja Läti eksperdid töötavad igapäevaselt selle nimel, et tugevdada meie digiriikide vastupanuvõimet ning tagada turvalised digiteenused inimestele ja organisatsioonidele mõlemal pool piiri.

RIA teadus- ja arenduskoordinatsiooni osakonna juhataja Lauri Tankler avaldas Tehnopoli blogis arvamusloo sellest, milliseks peab muutuma küberturvalisus. Lauri sõnul peab see arenema lihtsamaks, odavamaks ja kättesaadavamaks, kuid see ei tähenda kvaliteedis järeleandmist. Head lahendused peavad olema kasutatavad ka neile, kellel ei ole suurt IT-osakonda, eraldi küberturbejuhti või märkimisväärset eelarvet ja nende loomisel on suur roll just iduettevõtetel ja tehnoloogiatel. Üheks võimaluseks uue toote või teenuse arendamisel, on Küberkiirendi programmi kandideerimine, mida sai teha kuni 21. juunini.

Rahvusvaheline olukord

Viie Silma luureliidu riigid hoiatavad, et Hiina sõjaväeluure kasutab lääne värbamisplatvorme tundlikule infole ligipääsemiseks. Hiina luureagendid teesklevad värbajaid või konsultante ja võtavad näiteks LinkedIni kaudu ühendust valitsusametnike ja kaitsesektoriga seotud inimestega neile huvi pakkuvates riikides. Sihitakse nii inimesi, kellel on tööst tulenevalt ligipääs tundlikule infole, kui ka näiteks ajakirjanikke ja mõttekodade liikmeid. Ühendkuningriigi sisejulgeolekuteenistus MI5 avaldas ka eraldi juhise, kuidas kahtlast huvi värbamisplatvormidel ära tunda. Samuti juhitakse tähelepanu, et värbamisintervjuude käigus tundliku info avaldamine võib kandidaadile kaasa tuua kriminaalmenetluse.

USA peamiselt hambaravi- ja nägemistoetuseid vahendav ettevõte DentaQuest sattus mais väljapressimisrühmituse ShinyHunters küberrünnaku ohvriks. Kuna ettevõte väljapressimisele ei allunud, avaldas ShinyHunters nüüd osa varastatud andmeid oma tumeveebifoorumis. Esialgsel hinnangul võib andmeleke mõjutada kuni 2,6 miljonit inimest, kelle e-postiaadressid, nimed, telefoninumbrid ja mõnedel juhtudel ka meditsiiniandmed jõudsid kurjategijate kätte. DentaQuesti oodatav aastatulu on ligikaudu 100 miljonit dollarit ning see on järjekordne kõrge profiiiliga ettevõte, keda ShinyHunters on kompromiteerinud. 

Nottinghami ülikool Inglismaal andis 9. juunil teada, et nende üht infosüsteemi on tabanud suurem küberrünnak, mille käigus varastasid kurjategijad praeguste ja endiste tudengite andmeid. Andmete hulgas on kontaktandmed, õppetööga seotud info ja ka makseandmed. Ründe taga arvatakse olevat ShinyHunters rühmitus, mis keskendubki kõrge profiiliga organisatsioonide ründamisele ja väljapressimisele varastatud andmete abil. Rünnak toimus kolmanda osapoole hallatava tarkvara Campus Solutions kaudu, mida ülikool kasutab tudengite üle arvestuse pidamiseks. 

Prantsuse ametivõimud uurivad riikliku sõnumirakenduse Tchap kompromiteerimist. Tchap on Prantsusmaa avaliku sektori töötajate jaoks mõeldud riiklik turvaline sõnumirakendus, mis arendati välja riikliku küberagentuuri ANSSI ja digitaalagentuuri DINUM poolt selleks, et Prantsusmaa riigisektori töötajad saaksid suhelda kohaliku, mitte välismaistest tehnoloogiafirmadest sõltuvate sõnumirakenduste kaudu. Hetkel uuritakse intsidenti, kus häkkeritel õnnestus rakenduses üle võtta ühe kasutaja konto ja saada seeläbi ligipääs avalikesse jututubadesse, kus vestlused ei ole krüpteeritud. Privaatvestlused on praegustel andmetel endiselt kaitstud. Ehkki täpne mõju on veel selgitamisel, teatasid Prantsuse ametivõimud, et intsident puudutab üle 73 000 riigitöötaja Tchapi kasutajakontot ehk umbes 9% registreerunud kasutajaid.

Leedu tervishoiuministeeriumi allasutust tabas küberintsident. Intsidendi käigus lekkis ligikaudu 62 000 kirjet arstide isikuandmetega ning lisaks teave 156 tervishoiuasutuse administraatori kvalifikatsiooni ja süsteemi tehniliste metaandmete kohta. Leedu riikliku küberturvalisuse keskuse (NKSC) juhi sõnul ei viita praegused andmed koordineeritud rünnakule, vaid tegemist on eraldiseisvate intsidentidega, mille käigus kasutati ära süsteemide nõrkusi. Juhtum järgnes mõned nädalad varem toimunud andmelekkega seotud intsidendile, mille käigus varastati Leedu registrikeskusest enam kui 600 000 inimese kinnisvara- ja registriandmeid ning mille taga kahtlustasid ametivõimud välisriiki. 

Brasiilia tsiviilkaitseamet oli sunnitud ajutiselt välja lülitama riigi ohuteadete saatmise süsteemi, kuna see hakkas laupäeva hommikul mitmel pool riigis saatma valealarme. Valealarmid olid kõrgeima ohu tasemel, mis tähendab, et mobiilitelefonid andsid valju alarmi ka siis, kui need olid pandud vaiksele režiimile. Süsteem püüti võimalikult kiiresti taas tööle saada, kuna see on mõeldud elanikkonna informeerimiseks tormidest, üleujutustest ja maalihetest.

Alates USA-Iisraeli sõjalistest rünnakutest Iraanis on hüppeliselt kasvanud Iraani küberründed Iisraeli vastu. Iisraeli küberameti juhataja Yossi Karadi ütles Saksa ajalehele Die Welt, et kui juunis aasta tagasi registreeriti 1600 Iraaniga seostatavat vaenulikku küberintsidenti, siis selle aasta juunis oli neid 4800 ringis. Rünnatakse nii Iisraeli kriitilist taristut, valitsusasutusi kui ka raamatupidamis- ja õigusteenust osutavaid ettevõtteid. Karadi sõnul on mõned Iraani rühmitused tehniliselt võrdlemisi võimekad ja neil on õnnestunud mõnedes nõrgema kaitsega ettevõtetes ka andmeid ja süsteeme hävitada. Ründed kriitilise taristu vastu on Iisraelil seni õnnestunud edukalt tõrjuda. 

Viimati uuendatud 07.07.2026

search block image