Kui aastaid tagasi võis visata nalja lihtsakoeliste „Nigeeria kirjade“ üle, mis lubasid meeletuid rahasummasid, siis praeguseks on küberpettused teinud läbi suure arenguhüppe. Nende taga on tihti laia haardega rahvusvahelised võrgustikud ja organiseeritud kuritegevus.
Tegu on terve masinavärgiga, kus on paika pandud tööjaotus: ühed kurjategijad tungivad süsteemidesse sisse, teised loovad virtuaalkeskkondi, kus asuvad näiteks õngitsuslehed, ning kolmandad mõtlevad välja lahendusi, mis varastatud andmete abil inimese pangakonto võimalikult kiiresti ja tõhusalt tühjaks teevad, ning kõige lõpuks aitavad kuritegelikult teenitud raha puhtaks pesta.
Spetsialiseerunud platvormide kaudu saab teenusena sisse osta õngitsusi ja teenusetõkestusründeid, aga ka lunavara ja muud pahavara.
Üle miljoni kannatanu
Üks suuremaid selliseid masinavärke, mis keskendus just õngitsuspettuste korraldamisele, oli LabHost. See võeti maha aprillis 2024 kulmineerunud rahvusvahelise politseioperatsiooniga PhishOFF, milles oli väga oluline ka Eesti politsei panus.
Europoli juhtimisel viis päeva kestnud haarangutega peeti üle maailma kinni 37 pettuste korraldajat. Operatsioonis osales 18 riiki, enamik neist Euroopast, aga kaasatud olid ka USA, Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaa.
2021. aastal tegevust alustanud LabHost oli avalik platvorm, mis pakkus teenusena ettevalmistatud libalehti, õngitsussüsteemi ja levitamislahendusi (SMS, e-post) ning müüs edasi ka samal platvormil kogutud andmeid. Mitu tuhat püsikliendist kurjategijat oli endale soetanud ligipääsu andmepüügi paketile, millega kelmusi toime panna. Komplekti kuulusid muu hulgas kümnete riikide suuremate pankade ja teenuste võltsitud veebilehed, millega oli võimalik inimestelt välja petta autentimisandmeid ja varastada pangakontodelt raha.
Kõrgema taseme pakettide hinnad jäid 230 ja 350 euro vahele kuus, kuid pakuti ka kvartali- ja aastatellimusi. Arveldamine toimus krüptorahas ja teadaolevalt teenis LabHost oma teenuste müügiga ligikaudu miljon eurot, aga ohvritele tekitatud kahju oli palju kordi suurem. Platvorm võttis enda kanda kõige tüütumad ja aeganõudvamad küberkuriteo töölõigud ning administraatorid pakkusid tehniliste küsimustega hätta jäänud kurjategijatele spetsiaalselt selleks loodud Telegrami kanali kaudu abi.
Rahvusvahelise uurimise käigus tuvastati vähemalt 66 000 veebilehte, mida ligi 10 000 kurjategijat kasutas andmete või raha välja petmiseks. Üle maailma sai selle platvormi kaudu kannatada üle miljoni inimese. LabHosti vahendusel liikusid 480 000 pangakaardi andmed, 64 000 PIN-koodi ja rohkem kui miljon salasõna. Varastatud raha liigutati jälgede varjamiseks erinevate pangakontode vahel ning võeti lõpuks sularahas välja. Eesti suunal tegi platvormi kaudu õngitsusründeid kuni 30 kurjategijat, kellest kümmekond aktiivsemat peeti eri riikides kinni.
Põhja prefektuuri küber- ja majanduskuritegude talituse juht Hannes Kelt rääkis, et tema üksus hakkas paar aastat tagasi uurima massilist õngitsuslinkide lainet, kus kasutati ära Eestis tegutsevate pankade nimesid. „Jälgede kogumine ja andmete analüüs viis meid LabHostini. Kaasasime ka teisi riike, kes alustasid samuti uurimist, ning tulemuseks on seni ühe suurema seesuguse platvormi sulgemine,“ ütles Kelt.
Kurjategijaid heidutati kolme tarkvaraga
Kelti juhitava talituse roll oli mõjutada ja heidutada LabHosti platvormil tegutsenud kurjategijaid kolme tarkvara abil. Esimene tööriist oli mõeldud kõigi aktiivsete õngitsustes kasutatud veebilehtede neutraliseerimiseks. Pärast mitu kuud kestnud infokorjet ja analüüsi suletigi aprillis 2024 kõik petukeskkonnad ja nendega seotud tuhanded petulehed.
Samal ajal peeti haarangute käigus kinni kümneid kuritegude organiseerijaid, aga platvormi teenuseid kasutanud madalama taseme pätte oli üle maailma tuhandeid. Selleks, et jõuda ka nendeni, lõid Põhja prefektuuri eksperdid teise programmi, mis on oma olemuselt mõne sotsiaalmeedia- või sisujagamiskeskkonna sarnane.
Kui kommertsplatvormid saadavad kasutajale aasta lõpus ülevaate (2024 wrapped), milliseid pilte nad on jaganud, milliseid postitusi teinud või millist muusikat kõige rohkem kuulanud, siis 700 aktiivsemat petukeskkondi kasutanud kurjategijat said oma tegemistest politseilt samasuguse detailse kokkuvõtte, mille lõpus oli soovitus võimalikult kiiresti ise politseiga ühendust võtta ja oma kuriteod üles tunnistada – mida paljud ka tegid.
Lisaks saadeti 1500-le vähem aktiivsele kurjategijale nende tegemistest veel kirjalik kokkuvõte, et ka nemad saaksid aru, et petukeskkondades toimetades pole nad anonüümsed ega kaitstud.
Kolmandat tööriista kasutati kurjategijate omavahelistes vestluskeskkondades. Üle võeti seal tegutsenud juturobot ja vestlustesse hakati edastama politseiinfot. Näiteks saadeti kurjategijatele heidutuseks videoid ja sõnumeid kinnipidamistest ning näiteid platvormil kogutud tõenditest. Eesmärk oli politsei sõnumit võimendada ja demonstreerida, et ka krüpteeritud suhtluskeskkondades pole täielik anonüümsus tagatud.
„Sedalaadi heidutust on vaja just vähem kogenud kurjategijatele, et neid varakult tagasi õigele teele nügida. Kokkuvõttes oli operatsioon väga edukas, mida tunnistasid lõpuks ka LabHosti võtmefiguurid, hoiatades ise oma kliente ning soovitades neil põgeneda ja oma seadmed hävitada,“ rääkis Kelt.
Võitlus jätkub
Kelt rõhutas, et sellises mahus rahvusvahelised operatsioonid nõuavad väga head koostööd ja koordineerimist. „Ühise pingutusega sulgesime platvormi, mis lõi võimalused tegutsemiseks tuhandetele kelmidele. Paraku ei ole tegu ainukese sellise keskkonnaga ning politsei töö kelmide peatamiseks jätkub. Kelmus on globaalne kuriteoliik ning ka väga suure platvormi kinnipanek ei too lõplikku lahendust, sest kurjategijad on väga motiveeritud uusi kelmuste viise looma ja kasutama.“
RIA intsidentide käsitlemise osakond CERT-EE tuvastab iga kuu mitusada õngitsus- ja petulehte. CERT-EE piirab lehtedele ligipääsu, teavitab veebimajutajaid ja jagab infot ka oma rahvusvaheliste partneritega. Viimastel aastatel on kolmepoolne koostöö politsei ja Eestis tegutsevate pankadega läinud nii tõhusaks, et leitud petuleht on võimalik maha võtta sisuliselt mõne minuti jooksul ja andmepüük kinni panna.
Põhja prefektuuri küber- ja majanduskuritegude talitus pälvis panuse eest PhishOFFi ettevalmistamisel 2024. aastal Europoli kõige innovaatilisema politseioperatsiooni auhinna.
Tutvu ka teiste "Küberturvalisuse aastaraamatu 2025" artiklitega
Viimati uuendatud 03.02.2025
