Petturid lahkusid miljonitega

Kui 2023. aastal registreeris CERT-EE kokku 546 mõjuga pettust, siis 2024. aastal oli selliseid intsidente 624.

Eelmise aasta esimese 11 kuu jooksul kaotasid Eesti inimesed pettustega seitse miljonit eurot, ütlevad politsei- ja piirivalveameti andmed. Kuna paljud inimesed ei teavita juhtunust, võime eeldada, et tegelik kahjusumma on oluliselt suurem.

Aga miks ometi nii suur hulk pettusi õnnestub?

Sellel on erinevad põhjused. Esiteks on petised aja jooksul järjest targemaks saanud ja nende kirjad tunduvad tõetruud. Teiseks on meil kõigil kiire ja proovime mitut asja korraga teha ning sealjuures valvsus kaob. Kolmandaks on paljud inimesed hakanud üha rohkem e-poodidest kaupa tellima, mis tähendab, et sageli ootamegi postipakki ja kui saabub petturi saadetud sõnum, tundub see ehtne olevat.

• Esimesel juhul kandis Eesti ettevõte üle 170 000 euro petturite kontrolli all olevale kontole. Petturid olid kompromiteerinud ettevõtte meilikonto ja jälgisid selle kaudu toimunud kirjavahetust tarnijaga. Sobival hetkel saatsid nad Eesti ettevõttele selle välismaise tarnija nimel arve, millel oli muudetud arvelduskonto number. Paraku tegi ettevõte selle alusel makse.
• Teisel puhul langes arvepettuse ohvriks riigile kuuluv ettevõte. Ettevõtte üldaadressile saabunud arve nägi välja nagu ehtne ja ka sellel olnud summa vastas ootustele, kuid arvel olnud kontonumber oli muudetud. Ettevõte kandis ligi 30 000 eurot petturitele. Pettus tuli välja, kui koostööpartner, kelleni raha ei jõudnud, palus saata maksekinnituse.

• Kolmas õnnetu näide puudutab uue auto ostmist. Eesti ettevõte oli kuu aja jooksul olnud kirjavahetuses Saksamaal asuva automüüjaga. Selle kirjavahetuse käigus täideti leping ja sooritati makse vastavalt saadud pangarekvisiitidele. Kui jõudis kätte auto üleandmise hetk, selgus, et pangakonto ei kuulunud auto müüjale ja ligi 60 000 euro suurune makse oli tehtud petiste kontole. Petturid olid võtnud kirjavahetuse üle ja muutnud arvel olevaid pangarekvisiite.
• Neljandal juhul sattus tööstusettevõte arvepettuse ohvriks. Petisel õnnestus sobival hetkel sekkuda kirjavahetusse ja esitada võltsarve. Kuna ettevõte pidi just järgmise osamakse tegema, siis tundus kõik õige ja tasuti äravahetamiseni sarnane arve. Raamatupidaja ei osanud kahtlustada rekvisiitide muutumist.

• Tõsta arvepettuste osas teadlikkust. Kõik, kes sinu ettevõttes või asutuses arveid kinnitavad, võiksid teada arvepettuse olemust ja tunnuseid. Alustuseks jaga nendega RIA blogis ilmunud postitust ja räägi oma töötajatele, millega on tegemist.
• Lepi kokku arvete kinnitamise protseduur. Näiteks loo reegel, et kui arve rekvisiidid on muutunud, tuleb arve saatjaga võtta ühendust alternatiivse kanali kaudu, näiteks telefoni teel. Ühendust tuleks võtta mõne teadaoleva kontaktiga, selle asemel et telefoninumbrit arvelt vaadata. Petis võib ka arvel olevad kontaktandmed enda omade vastu vahetada.

• Kui sul või raamatupidajal tekib kahtlus, et ülekanne on tehtud valele kontole, võta viivitamatult ühendust oma pangaga. Välkmaksete ajastul on reageerimisaega napilt, kuid väga kiirelt reageerides võib pangal olla võimalik ülekanne tagasi kutsuda.
• Kui oled tuvastanud võltsarve koostööpartneri nimelt või kahtlustad seda, võta kohe koostööpartneriga ühendust. Kasuta selleks erinevat kanalit kui see, millelt arve saabus. Sellisel moel käitudes võib saada probleemile kiirelt jälile, et see ei liiguks järgmiste ohvriteni.

• Omniva, DPD või DHLi nimel saadetakse e-kiri või SMS, milles väidetakse, et pakki ei õnnestu kohale toimetada kas vale aadressi, maksmata tarnekulude või tollimaksu tõttu. Tihtilugu küsitakse neis sõnumites paari eurot kas tollimaksu või postiteenuse eest tasumiseks. Kui aga kasutaja oma pangakaardiandmed sisestab, võetakse kontolt maha oluliselt suurem summa. Enamasti ulatuvad selliste pettuste kahjusummad mõnesajast kuni paarikümne tuhande euroni.
• Postkasti saabub mõne populaarse panga nimel saabunud e-kiri, milles palutakse oma andmeid uuendada. Kirja saatjaks on suvaline aadress ja kirja sees on kahtlane link, mis ei kuulu nimetatud pangale. Tavaliselt rõhutatakse neis kirjades, et asjaga on kiire ja selleks on määratud tähtaeg. Kahjuks paljud inimesed ei märka neid ohukohti ja lähevadki oma andmeid uuendama. Kasutaja suunatakse lehele, kus on vaja näiteks Smart-IDga sisse logida ja sisestada oma PIN-koodid.

Nende mõlema juhtumi puhul võib kasutaja olla üsna kindel, et oma raha ta tagasi ei saa.

• Augustis sai Kalle (siin ja edaspidi nimed muudetud) Omnivalt sõnumi, milles väideti, et pakk on vale aadressi tõttu tagastatud ja paluti uuendada tarneaadressi. Õngitsuslehel paluti valida õige pakiautomaat ja tasuda selle eest neli eurot. Kasutaja sisestas oma kaardiandmed ja märkas, et leht jääb laadima ega pööranud sellele rohkem tähelepanu. Hommikul aga avastas ta, et kontolt on võetud üle 1300 euro. Kalle sulges pangakaardi, kuid juba kadunud raha ta tagasi ei saanud.
• Septembris müüs Malle Facebooki Marketplace’i keskkonnas külmkappi. Ostja väitis, et ei saa ise kaubale järele tulla, kuid soovib kasutada Cargobusi kullerteenust. Seejärel saadeti Mallele link ja suunati ta näiliselt Cargobusi lehele makset tegema, et kinnitada külmkapi transport. Heauskne inimene sisestas lehele oma pangakaardiandmed ja hetk hiljem oli kontolt 3900 eurot kadunud. Kahjuks ei õnnestunud seda makset tagasi kutsuda ja petise tegevus läks korda.

• Oktoobris sai Helle justkui LHV pangalt kirja, milles kutsuti üles oma andmeid uuendama. Helle sisestas pangaandmed saadetud lingi alt avanenud lehele ja avastas õhtul, et tema kontolt on võetud 950 eurot. Pärast seda proovis ta panka nii helistada kui ka kirjutada, kuid kuna tegemist oli töövälise ajaga, õnnestus pangaga suhelda alles järgmisel hommikul. Kahjuks ei olnud enam midagi teha ja tuli leppida raha kaotusega.
• Ülle broneeris majutuse veebisaidil Booking.com. Esmalt luges ta teiste külastajate hinnanguid ning vaatas majutusasutuse fotosid ja maksumust – pakkumine tundus suurepärane. Keskkonnas oli hotellist mitukümmend fotot ja samuti oli paarkümmend kasutajat jätnud positiivse tagasiside. Kuigi tasumine peaks toimuma Booking.com-i kaudu, edastas majutusteenuse pakkuja Üllele eraldi pangakonto, millele ta raha üle kandis. Pärast makse sooritamist kadus omanik nagu tina tuhka ja majutuskoht oli portaalist maha võetud.