Pettused olid pea terve aasta jooksul avalikkuse pilgu ees. Ajakirjandus avaldas sel teemal sadu lugusid, RIA, politsei- ja piirivalveamet, pangad ja mitmed teised organisatsioonid tegid kampaaniaid ja teavitustööd, kuidas pettureid ära tunda ja end nende eest kaitsta. Aga sellest hoolimata lahkusid petturid suurema saagiga kui kunagi varem. Ja meie registreeritud intsidentidest moodustavad suurima osa just pettused. Kõige enam langevad pettuste ohvriks eraisikud, kuid kui vaadata üksikuid kahjusummasid, siis suurima rahalise kahju tekitavad erinevad äripettused.
Aina usutavamad
Petturid muutuvad aina usutavamaks ja osavamaks. Kui varem võis pettuse ära tunda kas halva eesti keele, grammatikavigade või vene keele kasutamise järgi, siis neile abilistele enam toetuda ei saa. Praegu näeme pettuseid, mis tehakse korrektses eesti keeles ja heausksel ohvril on aina raskem pettust ära tunda. Kõige parem kaitse on olla teadlik hetkel levivatest petuskeemidest.
Nii nagu varasematel aastatel, levisid taas massiliselt erinevad postiteenuste pakkujate nimel saadetud õngitsussõnumid. Nende kõrval tegid aga hüppelise kasvu telefonipettused, mille ohvriks langesid nii eraisikud kui ka ettevõtete esindajad. Ettevõtete suunas tehtud pettused lõppevad sageli sadade tuhandete eurode kaotusega, mille tagasi saamise tõenäosus on väike.
Telefonipettused tegid suure kasvu
Iga päev kaotavad eestimaalased telefonipettuste tõttu kümneid tuhandeid eurosid. Levib skeem, kus inimesele tehakse mitu järjestikust kõnet. Esimeses kiirustatakse teda tegutsema, näiteks pakutakse hüvitise tagastamist. Teises kõnes väidetakse, et eelmises kõnes tegutsesid kelmid ja nende tegevuse peatamiseks on vaja kohe panka sisse logida, kinnitades seda Smart-ID või mobiil-ID PIN-koodide sisestamisega.
Sagedased on ka petukõned, milles väidetakse, et elektrimõõdik või -kilp on vaja uue vastu välja vahetada. Sellise skeemi ohvriks langes ka üks mittetulundusühing. Esimene pettur, kes ohvrile helistas, esitles end elektrikilbi paigaldajana. Kuna kõne vastu võtnud inimene ootaski oma ehitisele kilbi paigaldamist, leppis ta aja kokku. Kõne lõpuks palus pettur kinnitada toiming Smart-ID abil ja ohver sisestaski PIN1. Sellele järgnesid kõned petturitelt, kes esitlesid end politseiniku ja panga töötajana ning väitsid, et ohvri pangakontole on ebaseaduslikult sisenetud ja tehtud seal mitmeid toiminguid. Nende tagasipööramiseks paluti korduvalt sisestada PIN1- ja PIN2-koode. Selle tagajärjel kandis ohver petturitele endaga seotud MTÜ kontolt üle 120 000 euro.
Sarnast petuskeemi prooviti ka Äripäeva Läti projektijuhi peal. Esimeses kõnes paluti elektriarvesti vahetus kinnitada mobiil-ID koodi sisestamisega. Sellele järgnes kõne näiliselt pangatöötajalt, kes väitis, et keegi võõras olevat proovinud pangakontole ligipääsu saada. Kolmas kõne tuli libapolitseinikult WhatsAppi vahendusel, mida kasutati väidetavalt seetõttu, et seda on raskem pealt kuulata. Mingil hetkel hakkasid ohvrile kõned kahtlased tunduma ja ta helistas oma kliendihaldurile pangas ning sai teada, et tegemist oli pettusega.
Kuidas telefonipettust ära tunda ja sellest hoiduda?
- Petukõnedes on enamlevinud skeemid järgmised:
- hoiatatakse kahtlaste tehingute eest pangakontol;
- võetakse ühendust kasutamata hüvitise asjus;
- küsitakse raha lähedasega juhtunud õnnetuse lahendamiseks, näiteks haiglaarve tasumiseks;
- pakutakse head investeerimisvõimalust.
- Kui sulle tehakse telefonikõne tundmatult välismaa suunakoodiga telefoninumbrilt, siis ära vasta sellele, kui sa just ei oota sellist kõne.
- Ära jaga telefoni teel isiklikku infot ega sisesta seda veebilehtedele, kuhu kõnes suunatakse.
- Ära jaga ega sisesta oma PIN-koodi. Ükski pank ega riigiasutus ei küsi selliseid andmeid. PIN1-koodi võidakse küsida sinu tuvastamiseks pangas, kui oled ise kõne algatanud.
- Ära lase end meelitada alternatiivsesse suhtluskanalisse, näiteks WhatsAppi.
- Kui palutakse seadmesse paigaldada mõni tarkvara (näiteks AnyDesk), siis katkesta kõne ja ära paigaldada tarkvara.
- Kui rõhutakse kiirele tegutsemisele või hirmutatakse, siis võta aega ja aruta mõne usaldusväärse inimesega kõne sisu läbi.
Miljonipettus, mis viis kohtuvaidluseni
Augustis sai teatavaks, et masinatööstusettevõte Hekotek kaotas petturitele sadu tuhandeid eurosid. Sündmuste ahel algas ettevõtte finantsjuhile tehtud telefonikõnega, kus petturid tutvustasid end tervisekassa töötajana. Selle käigus saadud info abil õnnestus petturitel luua finantsjuhi nimele uus Smart-ID konto. Järgmistes kõnedes etendati pangatöötaja ja politseiniku rolli ning selle tulemusena pääsesid petturid finantsjuhi arvutisse, kasutades selleks kaughaldusrakendust AnyDesk.
Seal avasid nad pangarakenduse ja allkirjastasid maksed enda loodud Smart-ID kontoga. Kahe tunni jooksul tehti ettevõtte kontolt 52 väljamakset, mille kogusumma ulatus 1,6 miljoni euroni. Osa sellest õnnestus tagasi saada, kuid kahjusumma ületab siiski miljoni piiri. Nüüd käib ettevõte oma endise finantsjuhiga kohut, kust oodatakse otsust, kes ja mil määral vastutab tekkinud kahju eest.
Tegevjuhi petuskeemid ja arvepettused
Tegevjuhi petuskeem seisneb selles, et näiliselt saadetakse tegevjuhi nime alt kiri ettevõtte töötajale (sageli finantsjuhile või raamatupidajale) palvega teha kiire ülekanne, mille tegelikuks kasusaajaks on pettur. Arvepettus aga on pettuseliik, mille puhul saadetakse organisatsioonile tema koostööpartneri nimel võltsarve.
Augustis õnnestus ühe ettevõtte töötaja meelitada kinkekaarti ostma. Pettur saatis kirja tegevjuhi nimel ja suunas edasise suhtluse WhatsAppi. Seal jäeti töötajale mulje, et juht palub osta kinkekaarte. Töötaja tegi seda ja langes pettuse ohvriks, mille kogukulu oli umbes 550 eurot.
Novembris viisid petised läbi ka eduka arvepettuse. Ettevõte sai oma pikaaegselt tarnijalt e-kirja arvega, milles väideti, et pangakonto on muutunud. Kuna ka varasemalt oli toimunud pangaandmete muudatusi, ei tekkinud arve õigsuses kahtlust. Ettevõte tasus arve, mille suurusjärk oli 50 000 eurot. Hiljem selgus, et raha oli kantud petiste kontole ja seda enam tagasi saada ei õnnestunud.
Novembris tuli avalikuks 2022. aastal läbiviidud tegevjuhi petuskeem. Skeem õnnestus läbi viia mittetulundusühingus Eesti Pärimusmuusika Keskus, mis organiseerib populaarset Viljandi folgifestivali. Raamatupidajale saadeti näiliselt tegevjuhi poolt kiri, milles uuriti pangakonto saldo kohta ja paluti teha ülekanne summas 28 000 eurot. Raamatupidaja andis nõusoleku ja tegi ülekande. Järgmisel päeval saabus uus kiri, kus paluti teha järgmine ülekanne summas 19 500 eurot. Veel mõni päev hiljem tegi raamatupidaja kolmandagi makse summas 25 350 eurot. Kõik maksed läksid välismaa pankadesse ja kirja saatjaks tundus olevat keskuse juht. Kui pettus avastati, õnnestus üks makse tühistada ja kogukahjuks jäi üle 53 000 euro.
Kuidas vältida erinevate äripettuste ohvriks langemist?
- Kehtesta oma organisatsioonis reeglid ja protseduurid maksete töötlemiseks. Näiteks võiks olla kehtestatud kahe silmapaari reegel, et iga tasumist ootav arve saaks kinnituse kahelt töötajalt.
- Koolita töötajaid erinevate küberohtude teemal. Näiteks tuleks regulaarselt meelde tuletada, kuidas õngitsuskirju ära tunda. Üks võimalus selleks on RIA Kübertest.
- Tee oma organisatsiooni e-posti aadresside võltsimine kurjategijatele võimalikult keeruliseks (seadista SPF, DKIM ja DMARC).
- Kaitse kodulehel kuvatavaid e-posti aadresse spämmirobotite eest või võimalusel ära avalda kõigi töötajate e-posti aadresse.
- Kahtluse korral helista tarnijale või koostööpartnerile ja küsi üle, kas tegemist on õige kirjaga. Helistada tuleks teadaolevale kontaktile, mitte võimalikus petukirjas olevale telefoninumbrile.
Jätkusid erinevad õngitsused
2025. aastal levisid nii Telia kui ka Elisa nimel saadetud petukirjad, milles väideti, et kliendil on kas tasumata arve või tehtud ülemakse. Mõlemal juhul oli kirjaga kaasas link, milles suunati kasutaja sisestama enda pangakaardi andmeid. Kirjad olid saadetud kahtlastelt e-posti aadressidelt, mis ei kuulu nimetatud teenusepakkujatele. Kumbki ettevõttele ei saada niisuguseid kirju ega küsi e-posti teel pangakaardi ega ka muid andmeid. Kogu arveldustega seotud infot saab näha ettevõtete iseteenindusportaalis.
Kadunud pole ka varasematest aastatest tuttavad postiteenusepakkujate nimel tehtud õngitsused. Need levivad nii e-posti kui ka sõnumite teel. Kasutajale jäetakse mulje, et teda on ootamas pakk ja selle kättesaamiseks tuleb kas tasuda tollimaks või mõnel muul ettekäändel sisestada enda pangakaardi andmed. Selliste õngitsuste eesmärk on saada teada ohvri kaardiandmed ja nende abil võtta kontolt kõik, mis võimalik. Enamasti jäetakse mulje, et tuleb tasuda vaid paar eurot, kuid tegelik kahju on nii suur, kui kontojääk või limiit lubavad.
Lingid ja saatja viitavad pettusele: mõlemal juhul tuleks jälgida kirja või sõnumi saatjat ning lingis olevat domeeni. Vaata üle, kas see kuulub kirjas nimetatud teenusepakkujale.
Lisaks tuletame meelde, et ükski asutus (pank, politsei, postifirma) ei küsi e-posti teel teie pangakaardi andmeid. See on kindel ohumärk, et tegemist on õngitsusega.
Investeerimispettused: kaotus garanteeritud
2025. aastal kaotasid Eesti inimesed erinevate investeerimispettuste läbi ligi 6 miljonit eurot. Ohvrile pakutakse pealtnäha väga head raha paigutamise võimalust, lubatakse madala riskiga või lausa riskivaba investeeringut ning garanteeritud ja kõrget tootlust.
Investeerimisvõimalusena võidakse pakkuda näiteks krüptoraha, aktsiaid või võlakirju, mida kurjategija esitleb kui uut toodet, tehnoloogiat või ärivõimalust. Ohvrile lähenetakse telefoni, e-kirja või sotsiaalmeedia vahendusel, kus suunatakse kasutaja mõnele pealtnäha legitiimsele veebilehele. Tänapäeval on petulehed väga tõetruud ja kasutajal ei teki kahtlust oma andmete sisestamisel.
Kõik ei ole siiski kuld, mis hiilgab. Kahjuks kehtib siin tõdemus, et kui miski tundub liiga hea, et tõsi olla, on suure tõenäosusega tegemist pettusega.
Petturid lähevad järjest nutikamaks. Näiteks levis möödunud aastal video Alar Karisest, kes kutsus inimesi üles investeerima uuel riiklikul platvormil. Videos lubati kindlat sissetulekut 870 eurot nädalas. Tegemist oli loomulikult pettusega ja video näol tegemist süvavõltsinguga (deep fake). Petturid proovisid luua usaldusväärsust, kasutades ära Eesti presidendi autoriteeti.
Näiteid halvasti lõppenud investeeringutest
- Internetis alanud suhtluse käigus meelitati 41-aastane naine tegema sissemakseid krüptoraha investeerimisplatvormile ning võtma selleks täiendavalt ka laenu. Kannatanu ei saanud platvormilt raha välja võtta ja temalt nõuti aina uute maksete teostamist. Tekitatud kahju on 9936 eurot.
- Suvel leidis 68-aastane naine internetist reklaami investeerimisvõimaluse kohta ja jättis lehele oma kontaktid. Peatselt võttis temaga ühendust end investeerimismaaklerina tutvustanud inimene, kelle juhendamisel asus naine ülekandeid tegema. Tegemist oli libaplatvormiga, kust raha enam kätte ei saa ning väidetav finantsnõustaja pole enam tabatav. Kahju on ligi 15 000 eurot.
- 39-aastane mees nägi Facebookis investeerimisreklaami ja liitus WhatsAppis grupiga, kus selgitati platvormi toimimist ja loodi talle konto. Mees asus end maaklerina tutvustanud inimese vahendusel tegema ülekandeid ja andis oma arvutile kaugjuurdepääsu AnyDesk programmiga. Mees võttis ka mitu laenu, et rohkem investeerida. Tegemist oli libaplatvormiga ja raha ta sealt enam kätte ei saanud. Kahju on üle 28 000 euro.
- 57-aastase mehega võttis ühendust end investeerimisnõustajana esitlenud inimene. Nõustaja juhendamisel registreeris kannatanu end krüptoraha kauplemisplatvormil ning tegi sinna sissemakse 1300 eurot. Kelmide juhendamisel tegi kannatanu kuue kuu vältel enda ettevõtte kontodelt petuplatvormile ülekandeid kogusummas 504 400 eurot.
Eesti politsei aitas kaasa rahvusvahelise kuritegeliku võrgustiku tabamises
Oktoobri keskpaigas toimus rahvusvaheline politseioperatsioon kuritegeliku võrgustiku vastu, mis müüs erinevatesse riikidesse registreeritud telefoninumbreid ning muu hulgas aitas kaasa investeerimispettustele ja eraisikute vastu suunatud pettustele.
Võrgustik pidas online-platvormi, mille kaudu vahendati kelmuste toimepanijatele anonüümseid kontosid. Selliselt tekitati üle 5 miljoni euro kahju vähemalt 3200 ohvrile Eestis, Lätis ja Austrias.
Operatsiooni käigus arreteeris Läti politsei viis kahtlusalust, sealhulgas võrgustiku väidetava juhi, ning konfiskeeris 40 000 aktiivset SIM-kaarti. Operatsioonis osales ka Eesti politsei ning kinni peeti üks Eestis tagaotsitav inimene, keda kahtlustatakse ka süütamise ja väljapressimise korraldamises.
Viimati uuendatud 04.02.2026
