Küberinnovatsioonitoetuse eesmärk on aidata teha ettevõtetel esimene samm koostöö suunas teadus- ja innovatsiooniasutustega. Toetuse saamiseks peaks küberturvalisuse teenust või toodet arendav ettevõte kirjutama valmis projekti koostöös mõne teadus-arendusasutusega. Olgu selleks mõni ülikool või Euroopa Horisondi teadusprojektis osalenud teadusmahukas ettevõte. Toetust kaasfinantseerib Euroopa küberkompetentsikeskus (ECCC) ja tema liikmed.
Kuni 100 000 eurot
Kuna toetuse summa on 60 000 – 100 000 eurot ja projekti omafinantseerimise määr on sõltuvalt ettevõtte suurusest 30–50 protsenti, siis võiks projekti eelarve olla vähemalt 90 000 eurot.
Projekt võiks ette näha näiteks kontseptsiooni tõendust (proof-of-concept); prototüübi valmistamist või testimist; komponentide arendust, testimist või demonstreerimist; tootekatsetust; tööstuslikku eksperimenti või teostatavusuuringut. Samuti võib ühes projektis olla kombinatsioon mitmest eelmainitud tegevusest.
Üldine eesmärk on toetada toote- ja teenusearendust küberturvalisuse valdkonnas, kuid spetsiifilisemalt näiteks küberturvalisuse automatiseerimises, tehisintellekti kasutamises küberturvalisuse tagamiseks, tööriistade väljatöötamises, mis toetaks üleminekut kvantarvutikindlatele krüptograafilistele algoritmidele, või kosmosevaldkonnaga seotud tehnoloogias.
Fookus põhiäril
Projekti kirjutamisel on oluline keskenduda oma põhiäri arendamisele ja mõelda läbi, kuidas saaks koostöö mõne teaduriga seda uuendusliku lähenemise kaudu toetada.
Toetussummad viitavad sellele, et tegemist on vaid esimeste sammudega. Kui koostöö osutub edukaks, on ettevõtetel võimalik suurema mahuga teadus-arendus-innovatsiooniprojektide jaoks saada tuge EISi pakutavast rakendusuuringute programmist või juba Euroopa Horisondi projektitaotlusvoorudest.
Kuna küberinnovatsioonitoetuse üks põhieesmärke on teadlaste ja ärivaldkonna koostöö edendamine, peegeldavad seda ka toetuse tingimused.
Näiteks peaks koguprojektist vähemalt 40 protsenti minema teadus- ja arendusasutusele. Ülejäänud 60 protsenti projekti kuludest võib ettevõte kasutada oma projektimeeskonda doktorandi või doktorikraadiga inimese palkamiseks, nõustamisteenusteks (nt intellektuaalomandi jaoks), metroloogiaks, akrediteerimiseks, sertifitseerimiseks või projektimeeskonna tööjõu- ja tegevuskuludeks.
Kuidas alustada?
EISi kodulehel on lisainformatsioon ja viited, kus ja kuidas taotlust esitada, kuid enne seda soovitame ettevõtjatel mõelda läbi võimalikud projektipartnerid, kelle poole innovatsiooniküsimusega pöörduda. Mõni ülikool tegeleb rohkem krüptograafiaga, mõni tehisintellektiga, mõne teadusmahuka ettevõtte portfellis on kosmosevaldkond.
Kui ideid on palju, aga partnereid napib, tasub võtta ühendust RIA küberturvalisuse keskuse teaduse ja arenduse koordineerimisosakonnaga (TAK) ja me aitame leida hea partneri.
Küberkiirendi ootab uusi iduettevõtteid
2023. aastast on RIA TAK osakond koostöös Tehnopoli Startup Inkubaatoriga korraldanud küberturvalisuse valdkonna iduettevõtetele kiirendiprogrammi nimega Küberkiirendi.
Kuna seda programmi pikendati 2028. aastani, ootame nii 2026. kui ka 2027. aasta kevadsuvel avaldusi liitumiseks järgmise Küberkiirendi lennuga. Igasse lendu võtame vastu kuus-seitse iduettevõtet, kes tegutsevad küberturvalisuse valdkonnas. Iduettevõtted saavad seitsme kuu jooksul ekspertidelt tipptasemel tuge ja 60 000 eurot oma idee arendamiseks.
Kandideerimiseks peaks ettevõte pakkuma küberturvalisuse tooteid või teenuseid. 2025. aasta fookus oli sarnane innovatsioonitoetuse temaatikaga: küberturbe automatiseerimine, tehisintellekti kasutamine küberturvalisuse tagamiseks, kvantarvutikindlatele lahendustele üleminek, kosmosetehnoloogiad ja manipuleerimisrünnakute ennetamine.
2026. aasta fookusteemad avaldame kandideerimise avanedes, kuid põhitelg on sama: kuidas uute ja teaduspõhiste lahendustega teha küberturvalisust kiiremaks, paremaks ja kättesaadavamaks.
Viimati uuendatud 11.02.2026
