2025. aastat Ukraina küberruumis iseloomustasid jätkuvad ründed avaliku sektori ja kriitilise taristu vastu, millega vastaspool püüdis edendada oma agressioonisõja eesmärke ja murda ukrainlaste võitlusvaimu.
Microsofti 2025 Digital Defense Reporti andmetel on Ukraina riikliku taustaga ohustajate poolt kõige enam rünnatud riik Euroopas. Kui võtta arvesse ka tavapärane küberkuritegevus, oli Ukraina sama raporti andmetel viies riik maailmas küberrünnete intensiivsuse poolest.
Enam levinud küberintsidentide poolest aasta märkimisväärseid muutusi ei toonud: need on õngitsused, pahavara jagamine erinevatel eesmärkidel ja pahavaraga nakatumine, kontode ja infosüsteemide kompromiteerimine.
Huvi Signali sõnumite vastu
Ründed ja ründekatsed küberruumis on osa Ukraina igapäevaelust ning nagu mujalgi maailmas, püüavad ohustajad kasu lõigata nii arenevast tehnoloogiast kui inimeste harjumustest. Veebruaris kirjutasid Google’i ohuanalüütikud, et on märgata Vene riikliku taustaga ohustajate kasvavat aktiivsust Signali sõnumirakenduse suhtes – püütakse saada ligi huvipakkuvate inimeste kontodele ning koguda sealt väärtuslikku luureinfot.
Paljudel juhtudel kasutati kompromiteerimiseks Signali pakutavat võimalust ühendada sama kontoga mitu erinevat seadet. Seadmete ühendamiseks peab kasutaja skaneerima QR-koodi, kui aga ründajal õnnestus edukalt ette sööta enda tehtud QR-kood, sünkroniseeriti kogu sõnumivahetus edaspidi ka tema kontrolli all olevasse seadmesse. QR-koodile usutava konteksti loomiseks võltsiti Signali enda juhiseid või imiteeriti Ukraina kaitseväes kasutusel olevaid rakendusi.
Jaanipäeva paiku avalikustas Ukraina CERT teisegi ründelaine, kus sõnumirakenduste kaudu saadeti valitsusametnikele pahavara sisaldavaid dokumente. Selgi korral oli tegemist täpselt sihitud ja hoolikalt loodud konteksti kasutavate rünnetega.
Ründed kriitilise taristu vastu
Jätkusid ründed kriitilise taristu vastu. Märtsis tabas küberrünnak Ukraina riiklikku raudtee-ettevõtet Ukrzaliznõtsja, mille tõttu katkes mõneks päevaks piletite müük veebist ja rakendusest. Suuremates raudteejaamades tekkisid pikad kassajärjekorrad, aga rongide liikumine ja graafikud mõjutatud ei olnud. Ukrzaliznõtsja on maailma suurimaid reisijate- ja kaubaveo ettevõtteid, millel on sõja ajal oluline roll ka inimeste evakueerimisel.
Tehisaru ründajate arsenalis
2025. aastat küberruumis iseloomustav trend mitmel pool maailmas oli tehisaru võimaluste kasutamine rünnete tõhustamiseks ning see avaldus ka Ukrainas. Ekspertide hinnangul kasutati tehisaru tööriistu nii õngitsuste usutavamaks muutmisel kui ka pahavara koodi kirjutamisel. Tehisarule omast käekirja on leitud näiteks Wrecksteeli nime kandva pahavara koodist, mida kasutati rünnetes Ukraina valitsusasutuste ja kriitilise taristu vastu. Wrecksteeli ülesanne oli leida võrgust tundlikke faile ja saata neid ründajate kontrolli all olevasse serverisse.
Karastunud kaitse
Aastatepikkune kogemus erineva taustaga ründajate huviorbiidis ning Vene rühmituste jaoks teatud mõttes testpolügooniks olemine on Ukraina küberkaitsjaid karastanud ning riigi küberkerksust järk-järgult suurendanud.
Aasta 2025 oli esimene aasta pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust, kus Ukrainas ei toimunud ühtegi väga suure ühiskondliku mõjuga küberrünnakut.
Olukord küberruumis on aga muutlik ja kuna tõsisemad ründed nõuavad enamasti ka pikemat, hästi varjatud ettevalmistusperioodi, ei saa selle edu pealt kaugele ulatuvaid järeldusi teha. Eestil, nagu ka teistel riikidel, on põhjust Ukraina küberruumis toimuvat jälgida, sest läänevastase hübriidsõja osana võib sarnaseid ründeviise ja -mustreid kohata ka mujal.
Viimati uuendatud 04.02.2026
