Kuidas iseloomustate Ukraina-vastaseid küberründeid aastal 2025? Mis on muutunud võrreldes eelmise aastaga?
2025. aastal täheldasime, et vastase fookus nihkus küberluure poole, eriti kaitseväe ja kaitsetööstuse sektoris. Küberdomeenis on esile kerkinud uued ohud ja Venemaa värbab aktiivselt täiendavaid jõude rünnakuteks, kompenseerides tihti kvaliteedi puudumist kvantiteediga. Ainuüksi eelmise aasta jooksul hakkasime jälgima ligikaudu 20 uut küberohtude klastrit.
Täiendav tegur selles kiires arengus on tehisintellekti tehnoloogiate levik. Kui 2024. aastal kasutati neid peamiselt õngitsussõnumite loomiseks, siis 2025. aastal nägime mitte ainult tehisaru kaasabil loodud pahavara näiteid, vaid ka pahavara, mis kasutab pahatahtlike tegevuste läbiviimiseks sisemisi tehisintellekti algoritme.
Hävituslike rünnete arv pole samuti vähenenud. Samas on need muutunud vähem märgatavaks, kuna suur osa neist õnnestus kahjutuks teha varases staadiumis. Seetõttu kajastati neid avalikkuses vähem.
Kas nägite möödunud aastal uusi taktikaid riikliku taustaga ohustajate poolt või uusi rühmitusi?
Nagu öeldud, hakkasime eelmisel aastal jälgima ligikaudu 20 uut ohustajate klastrit. Samas pole kuskile kadunud ja arenevad edasi ka juba teada-tuntud rühmitused, sealhulgas need, kes on riikliku taustaga. Kaitsemeetmete areng sunnib ründajaid oma lähenemist muutma, mis omakorda viib paremate kaitsemeetmeteni. See on pidev vastastikuse kohandumise tsükkel.
Häkkerite küberarsenali lisandub pidevalt uusi pahavarasid, sealhulgas selliseid, mis kasutavad arenenud tehnoloogiaid. Üks näide siinkohal on pahavara LAMEHUG, mida kasutab Vene sõjaväeluurega seotud rühmitus UAC-0001 (tuntud kui APT28).
Tänasel päeval ei levi pahavara mitte ainult manusega õngitsusmeilide kaudu, vaid see on sageli keerukas, sotsiaalset manipuleerimist kasutav mitmepäevane operatsioon. Samas kasutavad ründajad ka erinevaid turvanõrkusi alternatiivse ründevektorina.
Üldiselt oli aastale 2025 iseloomulik, et häkkerid aktiivselt arendasid ja kohandasid oma taktikaid, tehnikaid ja protseduure.
Detsembris 2024 kogesid ukrainlased küberrünnet, mis mõjutas paljusid riiklikke andmebaase. Inimesed ei saanud mõned nädalad müüa autosid, registreerida digitaalselt abielu ega pöörduda kaebustega kohtu poole. Kas teil on mõni õpikoht sellest ründest, mida sooviksite Eestiga jagada?
Ka kõige arenenumad küberturbe meetmed ei anna sajaprotsendilist turvalisust – mistahes organisatsiooni võidakse rünnata mistahes ajal. Seetõttu on kriitiliselt tähtis valmistuda halvimaks võimalikuks stsenaariumiks. Isoleeritult ja toodangukeskkonnast lahus hoitavad varukoopiad on kiire ja kontrollitud taaste jaoks üliolulised.
Aastal 2025 õnnestus ukrainlastel ära hoida mitu rünnet kriitilise taristu vastu. Kas on mõni edulugu, mida saaksite jagada?
Tulemuslike küberrünnete osakaalu vähenemine on juba iseenesest edu näitaja. Keskendume efektiivsusele, eriti praktilise ohuinfo jagamisele reaalajas või sellele võimalikult lähedal.
Näiteks veebruaris 2025 tuvastasime küberründe, mille viis läbi rühmitus Sandworm. Peamise infiltreerumismeetodina kasutati pahaloomulise manusega e-kirju. Seda kampaaniat analüüsides tuvastasime sarnase tegevuse rohkem kui 20 Ukraina logistikaettevõtte ja 25 automaatkontrolli süsteemide arendaja vastu Ukrainas, aga ka teistes Euroopa riikides. Tänu sellele saime kiiresti reageerida ja rünnete õnnestumise ära hoida.
Selline infovahetus koos kohalike spetsialistide kõrge kvalifikatsiooni, kogemuse ja arusaamisega, kuidas sellistele signaalidele reageerida, võimaldab ründeid õigel ajal tuvastada ja kahjutuks teha.
Oleme tänulikud kõigile, kes küberohtudealasesse infovahetusse panustavad ja oma teadmisi jagavad. Me mitte ainult ei võta infot vastu, vaid jagame seda kogukonnale ka tagasi koos oma tähelepanekute ja kogemustega – sharing is caring.
Kui alanud aasta peaks tooma Ukrainale relvarahu, siis mis võiks olla selle mõju küberruumis? Kas küberründed teie riigi vastu jätkuksid või suunaks Venemaa tähelepanu mujale?
Venemaa tegevust on võimatu ennustada. Muidugi loodame parimat, aga samal ajal valmistume mistahes stsenaariumiks. Juba enne täiemahulist sissetungi viis Venemaa läbi terroristlikke küberründeid Ukraina energiataristu vastu. Venemaa kasutab küberruumi jätkuvalt hübriidrünneteks lääneriikide vastu, meie partnerite vastu ja kelle iganes vastu, kes neile parajasti huvi pakub. Seetõttu, isegi kui mingi rahuleping alla kirjutatakse, on ebatõenäoline, et küberründed lakkaks. Nende intensiivsus võib väheneda, aga ära need ei kao.
Väljastpoolt vaadates tundub, et viimane tõeliselt hävituslik küberrünnak Ukrainas oli Kyivstari vastu detsembris 2023. Mis puudutab sõda Ukraina küberruumis, kas usute, et halvim on möödas?
Me oleme üle elanud rohkem kui ühe hävitusliku küberründe: Kyivstar detsembris 2023, riiklikud andmebaasid detsembris 2024, Ukraina raudtee infosüsteemid märtsis 2025. Meie pidevalt arenev küberkaitse on arvatavasti põhjus, miks detsember 2025 oli suhteliselt vaikne. Kas see tähendab, et halvim on seljataga? Seda ma ei arva, sest vaenlane viib pidevalt küberründeid ellu. Mõned neist on edukad, mõned vähem edukad. Teeme kõik, mis meie võimuses, et halvimat ära hoida, aga kui see peaks juhtuma, oleme valmis.
Viimati uuendatud 04.02.2026
