SSSCIP juht: Venemaa tegutseb küberruumis varjatumalt

Millised ründekatsed on õnnestunud ära hoida, saame teada intervjuust CERT-EE hea koostööpartneri, Ukraina side- ja teabekaitseteenistuse (SSSCIP) juhi brigaadikindral Oleksandr Potiga.

Kuidas on Vene küberründevõimed 2024. aastal arenenud? Milliseid muutusi märkate võrreldes eelmise aastaga?

2023. aastal nägime Vene häkkerirühmituste hävitavaid küberründeid, mis olid suunatud IT-ettevõtete ja telekommunikatsiooniettevõtete vastu. 2023. aastal kannatas hävitavate rünnete all vähemalt 11 internetiteenuse pakkujat, rünnete kulminatsiooniks oli küberrünnak Kyivstarile 2023. aasta detsembris. Kõigi nende rünnetega kaasnesid lekked ja andmete avaldamine Vene sotsiaalmeediavõrgustikes.

2024. aastal hakkas Venemaa järk-järgult loobuma küberrünnete avalikust esiletoomisest. Fookus on nihkumas küberluureoperatsioonidele sõja ja poliitikaga seotud süsteemides, kus eesmärk on võimalikult kaua märkamatuks jääda. Sihtmärgid on Ukraina julgeoleku- ja kaitsesektor ning ettevõtted, mis neid otseselt toetavad.

Lisaks on 2024. aastal märgatavalt kasvanud Vene rahaliselt motiveeritud rühmituste tegevus – sihitud küberründed suurtele organisatsioonidele ning erinevad petuskeemid raha omistamiseks. Usume, et küberkuritegevusega seotud häkkerirühmitused tegutsevad Venemaa valitsuse juhtimisel või nõusolekul, kuna osa neist tegeleb nii rahavargustega kui ka täidab küberspionaaži ülesandeid.

Foto: laigulises riietuses mees seisab hallis koridoris

Kas olete näinud tehisaru poolt võimestatud küberründeid Venemaalt? Kas tehisaru laiem kasutamine on kaasa toonud mingi olulise muutuse?

Võib öelda, et tehisaru juba kasutatakse küberrünnakute läbiviimiseks, näiteks ukrainakeelsete andmepüügimeilide loomiseks või häkkerite ja ohvrite vahelise suhtluse arendamiseks sõnumirakendustes või e-posti teel. Tehisaru komponentide kasutamine kasvab kindlasti veelgi.

2024. aastal nägime vaid ühte laialt kajastatud rünnet Ukraina kriitilise taristu vastu – see oli riigiregistrite rünne detsembris. Pole kahtlust, et vaenlane kriitilist taristut ründab, järelikult on teie kaitse enamasti olnud tõhus. Millised kriitilised sektorid olid läinud aastal kõige suurema löögi all?

Tõepoolest, 2024. aasta lõppes kõrge profiiliga ründega Ukraina justiitsministeeriumi registrite vastu. Samas katseid kriitlist taristut rünnata tuvastasime kogu aasta vältel.

Näiteks märtsis avastati UAC-0002 (tuntud ka kui Sandworm) ettevalmistused küberrünnakuteks, mille eesmärk oli häirida umbes 20 energia-, vee- ja soojusvarustussektori ettevõtte võrkude stabiilset toimimist kümnes Ukraina piirkonnas. Küberrünnakud püüti läbi viia kompromiteeritud tarneahelate kaudu, täpsemalt Ukraina ettevõtete kaudu, kes arendavad spetsiaalset tarkvara tööstussüsteemide jaoks.

Tänu operatiivmeetmetele küberrünnakute ettevalmistuste tuvastamiseks ja kiirele reageerimisele suudeti need ründed ära hoida. Huvitaval kombel on selle tegevuse kuupäevad korrelatsioonis 2024. aasta kevadel Ukraina infrastruktuurirajatiste pihta tehtud raketirünnakutega. Võib oletada, et need küberrünnakud olid mõeldud raketirünnakute mõju suurendamiseks.

Lisaks võib mainida küberintsidenti, kus ühes Ukraina energiasektori ettevõttes avastati uus, FrostyGoopi nime kandev spetsiaalne ründevara tööstussüsteemide vastu. See viitab taas sellele, et venelased täiustavad pidevalt oma tööriistu ja kavandavad edasisi küberrünnakuid kriitilisele taristule.

Kuidas iseloomustate Vene häktiviste, kes Ukrainat ründavad? Kas nad on eelkõige lihtsalt tüütused või ikkagi arvestatav oht?

Me ei saa öelda, et Venemaa häktivistid annaksid kübersõtta märkimisväärset panust võrreldes juba tuntud Venemaa riiklikult toetatud häkkerirühmitustega. Siiski on oluline mõista, et sellises totalitaarses riigis nagu Venemaa pole iseseisvaid häktiviste. Mingil määral on nad kõik kontrolli all ja töötavad Venemaa valitsuse heaks. Kasvav oht on see, et kõik need häktivistid on kaadrireserv Venemaa eriteenistustele, kes hakkavad neid lõpuks ka keerulisematesse küberrünnakutesse kaasama.

Kas te näete nüüd, kus konflikti on kaasatud Põhja-Korea, ka küberruumis sealtkandist rohkem ründeid?

Praegu ei ole me tuvastanud ühtegi küberrünnakut, mida võiksime seostada Põhja-Koreast pärit häkkerirühmituste tegevusega. Siiski ei saa välistada, et nad võivad mingil hetkel olla seotud küberoperatsioonide läbiviimisega, kuna Venemaa suhtlus Põhja-Koreaga kasvab iga päevaga.

Mis on 2025. aastal teie meelest suurimad küberohud Ukrainas ja ka maailmas laiemalt?

2025. aastaks prognoosime Ukraina julgeoleku- ja kaitsesektori ning kaitsetööstuskompleksi vastu suunatud küberluureoperatsioonide kasvu.

Arvestades, et Venemaa valmistub potentsiaalseks sõjaks NATOga, intensiivistub ka küberluure liikmesriikide sõjaliste organisatsioonide vastu.

Lisaks sagenevad hävitavad küberrünnakud kriitilisele taristule ning need on korrelatsioonis füüsilise sabotaažitegevusega, mida Venemaa on NATO liikmesriikide vastu juba alustanud.

Meil on märkimisväärne rahaliselt motiveeritud küberrünnakute arv Venemaalt Ukraina kommertsettevõtete vastu, mis kasvab jätkuvalt ja levib tõenäoliselt ka NATO riikidesse. Seda soodustab tehisaru kasutamine selliste küberrünnakute läbiviimiseks ja küberkurjategijate koostöö Venemaa valitsusega, mis pakub neile kaitset rahvusvahelise õigusemõistmise eest.

Viimati uuendatud 03.02.2025

open graph imagesearch block image