CERT-EE registreeris eelmisel aastal 580 ummistusrünnet. Seda on 93 võrra rohkem kui 2023. aastal ning koguni poolteist korda rohkem kui 2021. ja 2022. aastal kokku.
Nii nagu ründajad otsivad pidevalt uusi viise, kuidas enim kahju tekitada, täiendab CERT-EE oma DDoS-kaitset, et neidsamu ründajaid peatada. Mida rohkem CERT-EE kaitse taga olevaid veebilehti rünnatakse, seda paremini on võimalik oma DDoS-kaitsemeetmeid tõhustada.
Tänu sellele oli vaatamata hirmutavalt kõrgele rünnakute arvule mõjuga rünnakute osakaal vaid 18 protsenti. See on märkimisväärne areng võrreldes sellele eelnenud aastaga, mil see näitaja oli 27 protsenti.
Sihikule võeti nimeserverid
Üheks märkimisväärsemaks 2024. aasta trendiks oli see, et pahalased hakkasid üha enam veebiserverite asemel ründama nimeservereid.
Nimeserver teisendab IP-aadressid domeenideks. Tänu sellele ei pea me meeles pidama ja aadressireale kirjutama numbrijada 142.250.189.206, vaid google.com. Nimeserverid ei paku ise veebisisu, aga aitavad leida tee selleni. Kui ründajatel õnnestub nimeserverid ummistusründega rivist välja viia, ei saa kasutajad veebilehele enam ligi hoolimata sellest, et lehte teenindav veebiserver on täie tervise juures.
Kuna Eesti asutuste veebiserverid on viimaste aastate jooksul olnud pideva tule all, on neid paremini kaitsma hakatud. Seetõttu pidid ründajad taktikat muutma ning võtma sihikule hoopis nimeserverid, mida on veidi raskem kaitsta.
Selliste rünnakute laine algas 2024 mais, mil Eesti asutuste nimeserveritele suunatud ummistusrünnete osakaal hüppas tavapäraselt kolmelt kuni kaheksalt protsendilt 69 protsendile. Veebiserverite vastu suunatud rünnakute arv samal ajal kahanes. Aasta viimastel kuudel moodustasid nimeserverite vastu suunatud ründed juba keskmiselt 90 protsenti kõikidest CERT-EE registreeritud teenusetõkestusrünnakutest.
Selline trend viitab selgelt sellele, et ründajad kohanevad kaitsemeetmetega ja otsivad pidevalt uusi haavatavusi, mida ära kasutada. Kui sihtmärgiks langevad süsteemid, mis on interneti toimimiseks kriitilise tähtsusega, võivad rünnakute tagajärjed olla ulatuslikumad kui lihtsalt üksikute veebisaitide rivist välja viimine.
See muutus tähendab, et asutused ja ettevõtted peavad senisest enam panustama ka nimeserverite kaitsesse, kuna need moodustavad interneti selgroo.
Mis on DDoS?
Ummistusrünne (DDoS) on küberrünnak, mille käigus suunatakse sihtmärgile suur hulk pahaloomulisi päringuid, et selle serverid üle koormata ja muuta teenus kasutajatele kättesaamatuks.
Kuna Eestile suunatud teenusetõkestusrünnakud on enamjaolt poliitiliselt motiveeritud, siis sageli on nende sihtmärgiks valitud teenused, mille katkemine mõjutaks võimalikult paljusid inimesi: riiklikud e-teenused, pangad, transpordisektor jmt.
Ummistusrünnete hulk ja maht kasvavad endiselt
Geopoliitiliste pingete tõttu ootame 2025. aastalt ummistusrünnete arvu jätkuvat kasvu. Need jäävad populaarseks mõjutusvahendiks nii riiklikult toetatud rühmituste kui sõltumatute häktivistide jaoks. Tänu selle ründeliigi kasvavale populaarsusele tekib juurde platvorme ja teenusepakkujaid, kellelt saab DDoS-rünnakuid tellida. See omakorda muudab rünnakud võimsamaks ja kättesaadavaks ka vähem kogenud küberründajatele. Kõik see kergitab üldist ohutaset küberruumis.
Samuti võib oodata, et ründajad keskenduvad interneti toimimise seisukohast kriitilistele komponentidele: nimeserverid, pilveteenused ja autentimisteenused, millest sõltuvad paljud teised teenused. Tehisintellekti ja masinõppe toel muutuvad ummistusründed dünaamilisemaks – neid saab reaalajas kohandada, et vältida kaitsemeetmeid ja muuta nende tõrjumine keerukamaks.
Nelja tunniga 26 aasta koormus
Märtsis toimus Eesti avaliku sektori vastu ummistusrünnete laine, mis oli oma mahu poolest rekordiline. Pahalased suutsid kolme asutuse veebilehe suunal teha ligi 2,8 miljardit pahaloomulist päringut, ja seda vaid nelja tunniga. Tavaolukorras oleks sellise mahu täitmiseks kulunud ligi 26 aastat.
Selle ründelaine taga olid kaks Vene häktivistide rühmitust, kelle sihtmärgiks olid 16 Eesti riigiasutust.
Ennenägematutele rünnakumahtudele vaatamata oli mõju eelmainitud kolme veebilehe teenusele minimaalne.
Pahalaste kasuks rääkisid küll tohutud päringumahud, kuid rünnak ise polnud kuigi keerukas. Tänu DDoS-kaitsele ja CERT-EE aktiivsele reageerimisele enamik päringuid sihtmärkideni ei jõudnudki. Nõnda olid ülejäänud 13st rünnatud veebilehest lühiajaliselt mõjutatud vaid kolm ning kümne lehe puhul polnud rünnakuid isegi tunda.
Viimati uuendatud 03.02.2025
