Globaalse küberturvalisuse indeksi raport analüüsis Eesti edusamme digitaalsete turvameetmete rakendamisel viies peamises valdkonnas: õiguslikud, organisatsioonilised, koostöö-, tehnilised ja võimekuse arendamise meetmed.
Raporti kohaselt on Eesti esiteks kehtestanud tugevad seadused ja regulatsioonid, mis aitavad kaitsta küberruumi, loonud tõhusad organisatsioonilised struktuurid ja protsessid, mis toetavad küberturvalisuse haldamist ja koordineerimist.
Teiseks on Eesti investeerinud kaasaegsesse tehnoloogiasse ja infrastruktuuri, mis aitab ennetada ja tuvastada küberohte. See hõlmab turvasüsteeme, võrguvalvet ja küberintsidentide haldamise tööriistu.
Kolmandaks oleme panustanud pidevalt küberturvalisuse alase teadlikkuse tõstmisesse ja oskuste arendamisse. See hõlmab koolitusi, haridusprogramme ja teadlikkuse kampaaniaid, mis aitavad suurendada elanikkonna ja organisatsioonide valmisolekut küberohtudega toimetulekuks.
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta hinnangul on kõrge koht ÜRO küberturvalisuse pingereas tunnustus Eesti küberkaitsjate ja küberturvalisusele vajalikku tähelepanu pööranud inimeste pingutustele.
Minister Pakosta sõnul tuleb jätkuvalt pöörata tähelepanu sellele, et ettevõtted, asutused ja kõik inimesed oleksid küberohtudest teadlikud ning oskaksid ennast, oma vara ja andmeid ka tulevikus kaitsta.
Raport hindas riikide küberturvalisuse taset viiendat korda.
Lisaks Eestile hinnati kõrgelt Soomet, Rootsit, Belgiat, Taanit, Luksemburgi, Prantsusmaad, Saksamaad, Kreekat, Islandi, Itaaliat, Hollandit, Norrat, Portugali, Hispaaniat, Küprost, Serbiat, Sloveeniat, Türgit ja Ühendkuningriike.
Kogu edetabel ja indeksi tulemused
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiteade 18. septembril 2024
