Uuring tõstab esile Eestis laialdaselt kättesaadavad digiteenused ning hästi toimiva sidetaristu ning Eesti digitaalse identiteedi tuvastamise süsteemi, mis võimaldab veebipõhist ligipääsu avalikele teenustele.
Samuti toob uuring välja, et kuigi paljude riikide valitsusasutused kasutavad erinevaid infosüsteeme juba laialdaselt, hõlmab e-valitsemine enamat kui lihtsalt tehnoloogilisi vahendeid. See tähendab, et avalike teenuste pakkumiseks tuleb riigil digiteenuste loomisel protsesse tervikuna ümber mõtestada.
Lisaks tõstab uuring esile, et Eesti riiklik digistrateegia on tihedalt seotud jätkusuutlike arengu eesmärkide ja Euroopa Liidu digistrateegiatega, edendades rahvusvahelist koostööd ja innovatsiooni avalike teenuste osutamises.
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnul saavad inimesed ja ettevõtted tänu hästi toimivatele digilahendustele saada kiiremini ja sujuvamalt vajalikud teenused ning valitsusega kiiremini ja väiksemate kuludega suhelda. „Kõrge koha ÜRO raportis on ennekõike teeninud välja Eesti inimesed, kes usaldavad riigi digitaalseid teenuseid, kasutades neid igapäevaselt riigiga asjaajamiseks ja kõik, kes on oma tarkust ja energiat pühendanud digiriigi arendusse,“ ütles minister Pakosta.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiteade 4. oktoobril 2024
