5.–9. juunini viidi ellu teenustõkestusründeid (DDoS) Eesti riigiasutuste ja elutähtsa või olulise teenuse osutajate vastu. Ründajad proovisid häirida muuhulgas Vabariigi Presidendi veebilehte, transpordi- ja finantssektori ning Riigi Infosüsteemi Ameti eesti.ee portaali.
„Nende rünnakute maht ja mõju polnud nii suur kui aprillis toimunud ummistusrünnakutel. Siiski oli teenuseid, mis olid lühiajaliselt kättesaamatud. Väiksem mõju oli neile teenustele, millele on rakendatud RIA poolt pakutav kaitse,“ ütles RIA küberintsidentide käsitlemise osakonna juhataja Tõnu Tammer.
„Selleks aastaks eraldas valitsus meile raha, et pakkuda riigi vaates olulistele veebilehtedele lisakaitset. Kui rünnakud ei näita vaibumise märke, ja praegu pole meil põhjust nii arvata, siis on vaja lisavahendeid, et saaksime ka järgmise aastal keskselt riigile olulisi veebilehti kaitsta,“ lausus Tammer. Naaberriikide näitel näeme, kui palju pahandust on võimalik ka tehniliselt lihtsate ummistusrünnakutega korda saata.
Möödunud kuul langesid kaks Eesti ettevõtet arvepettuse ohvriks. Ühel juhul kandis firma võltsitud arve saatnud petturitele 20 000 eurot, teisel juhul 8000 eurot.
Juunis tabas kahte Eesti ettevõtet lunavararünnak. Ühel juhul kasutati ründe sooritamiseks kaugtööd võimaldavat lahendust, mis ei olnud turvaliselt seadistatud. Ettevõte andmete krüpteerimiseks kasutati Locki Locker pahavara. Teisel rünnakul kasutati Phobose lunavara, kõik võrgus olevad masinad krüpteeriti ja ettevõtte töö oli tugevalt häiritud.
