Septembri keskel tuli avalikuks juhtum, kus 55 perearstikeskuses kasutusel oleva Medisofti arendatud tarkvara vea tõttu sattus sadade inimeste haiguslukku teise inimese terviseinfo.
RIA märgib, et vastutus hangitava teenuse turvalisuse eest on tellijal ja seda ka juhul, kus vastavat teenust või tarkvara pakkuvate ettevõtete ring on piiratud. Seetõttu tuleks lepingus lahti kirjutada ka teenusepakkujatele esitatavad nõuded ja kohustused, näiteks turvaintsidentide korral. Riigi jaoks on aga mõttekoht, kas tulevikus oleks otstarbekas laiendada küberturvalisuse seaduse nõudeid ka neile ettevõtetele, kelle pakutavatest teenustest avalik sektor ja muud olulised teenuseosutajad sõltuvad.
Kolmandas kvartalis sagenesid Eesti küberruumis veebilehtede näotustamised. See tähendab, et häkkerid tungivad veebilehele ja panevad sinna pildi või teate, et “sind on häkitud“, mõne poliitilise sõnumi või hoopis illegaalsete toodete reklaami.
RIA nendib, et kui enamasti murravad kurjategijad veebilehtedele raha teenimise eesmärgil – näiteks paigaldatakse andmeid koguv pahavara –, siis näotustamine on pigem huligaansus, mille ajendiks on soov näidata oma häkkimisoskusi või edastada poliitilist sõnumit. Viimase aja juhtumid Eestis on seotud just poliitilise häktivismiga ning need viidi läbi suurema ründekampaania käigus: juba teada-tuntud ummistusrünnete kõrval tahtsid häkkerid proovida midagi uut. Sarnane ründelaine toimus ka Lätis ja Leedus.
Ründajad on üldiselt oportunistlikud – kui veebilehel või teenusel on turvanõrkused, siis varem või hiljem võidakse neid ära kasutada. Üks levinumaid näotustamise põhjuseid on veebilehtede aegunud ning avalikke turvanõrkusi sisaldav tarkvara, mille kaudu on kerge veebilehele tungida. Teiseks levinud põhjuseks on nõrk paroolipoliitika ja puudulik küberhügieen. Veebilehe haldur peaks kasutama tugevat parooli ja mitmikautentimist, mis ei lase küberkurjategijatel haldusliidesesse sisse murda ja veebilehte üle võtta.
Samuti on kvartaliülevaates juttu Facebook Marketplace’i kaudu korraldatud kelmustest ja kelmusekatsetest, mis on viimastel kuudel hoogustunud.
Ilmselt ei üllata enam kedagi lood, kuidas erakordselt soodsa pakkumise leidnud ostja avastab pärast ettemaksu tegemist, et lisaks rahale on kadunud nii lubatud kaup kui ka müüjana esinenud kelm. Viimasel ajal on aga sagenenud juhtumid, kus petturid esinevad ostjana ja rahalist kahju kannab hoopis müüja.
Nii on levinud skeemid, kus pettur pakub, et läkitab ise kulleri kaubale järele. Selleks saadab kelm kauba müüjale veebilingi, mis viib väidetavalt kullerfirma lehele, et tasuda transpordi eest. Ühel juhul sisestas heauskne müüja andmed kelmide püsti pandud õngitsuslehele ja kinnitas need Smart-ID PIN-koodiga ning taustal toimetanud petturitel õnnetus kanda ohvri pangakontolt ära ligi kolm tuhat eurot.
RIA märgib, et kelmide vastu aitab mõõdukalt kahtlustav ja ettevaatlik hoiak. Uuri teise osapoole tausta – guugelda ja vaata tema Facebooki profiili. Kui see on värskelt loodud, sõpru pole või näevad need välja nagu trollivabriku toodang, tasuks suhtlus lõpetada. Ka siis, kui mõni ostuhuviline hakkab rääkima, et müüja peaks tegema transpordi või kindlustuse eest makse, tasub kaup katki jätta. Üks kindlamaid viise petturi tuvastamiseks on see, kui tema või ta saadetud veebileht küsib PIN-koode. Neid ei tohi avaldada ei pangatöötajale, ei politseinikule ega parimale sõbrale. Loe ka Politsei- ja Piirivalveameti lehelt, kuidas end kelmide eest kaitsta.
