Minister Andres Sutt lausus kohtumisel, et kuigi Eestile otsene sõjaline oht puudub, siis käib Ukrainas konventsionaalse sõjapidamise kõrval ka väga aktiivne sõjategevus Ukraina ja Venemaa küberruumides ning see mõjutab ka Eesti küberruumi ohuhinnangut. „On näha, et Venemaa sõjaline rünnak Ukraina vastu on takerdunud ning iga kaotatud tank ja lennuk kahandab Venemaa sõjapidamise võimekust veelgi. See aga ei mõjuta Venemaa võimekust küberruumis rünnakuid läbi viia ning seetõttu on oluline, et Eesti küberkaitse vastaks samuti ohupildile,“ ütles Sutt. Minister lisas, et küberrünnakute ja intsidentide kasv ei ole seni olnud ülemäära suur, ent kuna küberruumis puudub eelhoiatus võib see alati hetkega muutuda ning selleks peab ka valmis olema.
Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) peadirektori asetäitja küberturvalisuse alal Gert Auväärti sõnul on RIA olnud juba nädalaid tõstetud valmisolekus ning CERT-EE jälgib 24/7 küberruumis toimuvat. „Oleme suunanud lisajõudu ettevõtete ja asutuste turvanõrkuste avastamisele ja neist ettevõtetele ja asutustele teada andmisele, et nad saaksid oma IT-süsteemid paigata enne, kui ründaja seda ära kasutab. Samas rõhutan, et RIA ei jõua seda teha kõigi eest ning iga ettevõtte ja asutuse vastutus on oma süsteemid korras hoida,“ rääkis Auväärt.
Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) sideosakonna juhataja Oliver Gailan andis kohtumisel ülevaate meediakanalite piiramisest. „Tänaseks on ettevõtjate ja teiste riigiasutuste koostöös piiratud ligipääs ligi 40 telekanalile, mille sisu kihutas vihkamisele ja vägivallale, kutsus üles õigusrikkumistele või milledele rakendusid EL sanktsioonid. Sellega oleme suurema osa inforuumist kaitsnud, kuid samas tasub meeles pidada, et tänapäeva ühiskonnas pole võimalik kõiki info edastamise kanaleid lõpuni kinni panna.“ tõdes Gailan, kelle sõnul jätkab TTJA Eesti meediaruumi seiret.
Küberjulgeoleku nõukogus anti ka ülevaade Eesti kiireloomulistest küberturbe võimekuse tõstmise vajadustest. „Juba enne Ukraina sõja algust alustasime valitsemisalade ülese kaardistusega, et tuvastada võimelünki ning võimalikke tegevusi Eesti küberturvalisuse taseme tõstmiseks. Oleme kõige kriitilisemad tegevused paika saanud ja nende rahastamisotsused teeme valitsuses järgmistel nädalatel lisaeelarve arutelude raames,“ lisas Sutt.
Kohtumise lõpetuseks tunnustas minister kõiki asutusi ja ettevõtteid, kes on seni õigeaegselt ja korrektselt oma süsteeme korras hoidnud, uuendanud ning jaganud vajalikku infot nii MKMi, TTJA kui RIAga. „Eriline tänu ka sideettevõtetele, kes on olnud heaks partneriks vaenu õhutavate kanalite piiramisel,“ lõpetas Sutt.
