Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul vajas riigi IKT valdkonna turvalisust puudutav õigusruum ajakohastamist.
„Täna kehtib riigi olulisematele infosüsteemidele kolmeastmeline etalonturbe süsteem (ISKE), mille aluspõhimõtted ja kasutusloogika pole aga viimase 18 aasta jooksul muutunud. Olukorras, kus küberruum ja -ohud muutuvad iga päevaga, peavad ajaga kaasas käima ka meie süsteemidele kehtivad küberturvalisuse nõuded ja seadusandlus,“ selgitas Sutt seadusmuudatuse tagamaid.
Küberturvalisuse seaduse (KüTS) muudatustega kaasajastatakse infoturbe õigusraamistik ning uuendatakse riigi infosüsteemidele kehtivaid küberturvalisuse nõuded, millest üks osa on uus Eesti infoturbestandard (edaspidi E-ITS). Senine aegunud etalonturbe süsteem (ISKE) asendatakse uue E-ITS-iga. E-ITS on eestikeelne ja Eesti õigusruumile vastav infoturbestandard, mis on kooskõlas rahvusvahelise standardiga. E-ITS aitab edendada Eesti avaliku sektori asutuste, aga ka erafirmade infoturbe taset ja muudab infoturbega tegelemise jõukohasemaks ka väiksematele organisatsioonidele.
Suti sõnul on E-ITS-i kasutuselevõtt oluline ennekõike seetõttu, et asutustel tekib senisest suurem vabadus otsustada, mida ja milliseid protsesse on vaja kaitsta.
„Iga organisatsioon saab vastavalt oma süsteemide suurusele ja keerukusele valida vastavad turbemoodulid. See võimaldab infoturbe parimaid praktikaid taaskasutada ja hoida kokku ka infoturbele kuluvat raha, ehk võimaldab kõigil väiksema kuluga tagada oma süsteemide suurem turvalisus,“
selgitas minister.
Lisaks võimaldavad KüTS-i muudatused ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministril määrata küberturvalisuse valdkonnas tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute riiklikuks koordineerimiskeskuseks Riigi Infosüsteemi Ameti ning IKT-valdkonna riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA). TTJA teostab edaspidi järelevalvet küberturvalisuse määruses paika pandud nõuete täitmise üle. Nõuete rikkumise eest on ette nähtud väärteokaristused.
Seadus jõustub üldises korras, välja arvatud avaliku teabe seaduse muudatused, mis jõustuvad 2023. aasta 1. jaanuaril ning Eesti Rahvusringhäälinguga seotud muudatused, mis jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril. Kuni 2022. aasta lõpuni on andmekogude puhul kasutusel paralleelselt ka senine turvameetmete süsteem (ISKE).
