Euroopa Komisjoni rahastuse saanud projekti POTENTIAL konsortsium hakkab välja töötama tulevase digikukru kuut kasutusvõimalust: juurdepääsu riigi e-teenustele, pangakonto avamist, SIM-kaardi registreerimist, digitaalset juhiloa esitamist, digiallkirjastamist ja ravimiretseptide digitaalset esitamist. Eesti osaleb Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) eestvedamisel digitaalse juhiloa testimiseks vajaliku tehnilise lahenduse väljatöötamises.
“POTENTIAL projektis osalemine annab Eestile võimaluse panustada piiriülese digitaalse juhiloa rakendamisse ning annab liikmesriikidele ühise kogemuse, kuidas muuta juhiloa ning juhtimisõiguse kehtivuse kontroll digitaalseks,“ rääkis RIA elektroonilise identiteedi osakonna arhitekt Riho Kurg. “Eestis oleme harjunud, et juhiluba ei pea kaasas kandma, kuid Euroopas ei ole selle teadmisega midagi peale hakata ja ka riigisiseselt on olukordi, kus on endiselt juhiluba füüsilisel kujul vaja – näiteks selle pildistamiseks, et rentida mõne rakenduse kaudu endale auto,” tõi ta näite. Eestist on projekti kaasatud ka Transpordiamet ning ettevõtted Bolt ja Citybee.
POTENTIAL on üks neljast Euroopa Komisjoni toetuse saanud katseprojektist, mille raames töötatakse välja ja katsetatakse ELi digikukru võimalusi eraisikute ja ettevõtjate igapäevaste toimingute võimaldamiseks. Euroopa Komisjon investeerib programmist „Digitaalne Euroopa“ kokku 46 miljonit eurot Euroopa digikukru katsetamisse ja tugevdamisse. Katseprojektide raames testitakse kogu elektroonilise identiteedi ökosüsteemi alates digikukru väljastamisest kasutajale, isikuandmete ja täiendavate dokumentide lisamisest kuni selle teabe edastamiseni erinevate teenuste osutajatele.
Digitaalse juhiloa pilootprojekt kestab kaks aastat ning sellega paralleelselt hakkab RIA arendama Eesti digikukru lahendust, milles saab ühendada meie digiriigi olemasolevad võimalused uute piiriüleste lahendustega. “Meie jaoks on projektis osalemisel tähtsaim kõigi asjassepuutuvate tehnoloogiate ja standardite arenguga kursis olla ning toetada Eesti digikukru ökosüsteemi loomist. Me saame kasutada katseprojektide raames loodud tulemusi ning koos erasektoriga leida lahendused, mis ei jätaks Eestit Euroopa-ülese digikukru tulekul arengust kõrvale, vaid kasutada neid meie olemasoleva digitaalse ökosüsteemi täiendusena,” märkis Kurg.
Euroopa Liidu digikukru eesmärk on võimaldada piirideüleselt oma isikut tõendada, elektroonilisi dokumente jagada ja erinevaid teenuseid kasutada. See ei hakka asendama riikide olemasolevaid elektroonilise identiteedi lahendusi, vaid Euroopa Komisjon töötab välja digikukru avatud lähtekoodiga prototüübi, mille põhjal arendab iga liikmesriik oma kodanike jaoks välja enda elektroonilise identiteedi lahendusel põhineva digikukru rakenduse, mida tunnustatakse kogu Euroopas. Digikukkur on plaanis Euroopas kasutusele võtta alates 2026. aastast.
