RIA elektroonilise identiteedi osakonna ekspert Silvia Lipsu sõnul on eID valdkond kriitilise tähtsusega ning eeldab eraldiseisva strateegia olemasolu. “Esimene valdkondlik valge raamat sai valmis 2018. aasta lõpuks ning sisaldas eID ja selle laiapõhjalisi tulevikustsenaariume ja strateegilisi valikuid järgnevaks viieks aastaks. Täna on kätte jõudnud aeg valdkonna olulised strateegilised suunad uuesti üle vaadata ning kaasajastada, arvestades kasutajate ootuseid, tehnoloogia valdkonna trende ning turvalisuse vajadusi," kirjeldas Lips.
Teiste hulgas andis oma panuse valge raamatu valmimisse erasektori poolelt Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL). “Meie jaoks on oluline, et riik toetaks oma lahendustega IT-ettevõtete eksporti ning konkurentsivõimet. Koostööna oleme suutnud tuua esile mitmed olulised aspektid ja pakkuda lahendusi, mis aitaksid Eesti eID ökosüsteemi rahvusvaheliselt tunnustada ja tugevdada. Usume, et edaspidine koostöö võimaldab veelgi enam keskenduda eID arendamisele ja rakendamisele nii Eestis kui ka teistes riikides,” sõnas ITL-i tegevjuht Doris Põld.
Valge raamatu uuendamise käigus on läbi viidud mitmeid erinevaid tegevusi. Uuendamise protsess sai alguse 2022. aasta lõpus, mil toimus esimene töötuba avaliku sektori ja erasektori esindajate osalusel. Töötoa tulemusena kaardistati eID valdkonna ootused, tugevused ja nõrkused, täiendavat arutelu vajavad küsimused ning võimalikud tulevikusuunad.
Valge raamat koosneb neljast osast: esimeses osas antakse ülevaade Eesti eID valdkonna hetkeolukorrast ning teadaolevatest tulevikutrendidest; teine osa keskendub eID valdkonna tugevustele, nõrkustele ning võimaluste ja ohtude kaardistamisele; kolmas peatükk keskendub identiteedihalduse ja eID valdkonna konkreetsetele strateegilistele suundadele ning tulevikuvaatele järgnevaks viieks aastaks, eristades üldised ning valdkondlikud strateegilised suunad; neljandas peatükis võetakse kokku valge raamatu kaasaegsena hoidmise protsess ning edasise rakendamisega seonduv.
Järgnevate aastate jooksul tuleb eID valdkonnas arvestada, et e-teenuste pakkujad on eelkõige suunatud mobiilsetele platvormidele mõeldud teenuste arendamisele. Kasutajad omakorda eelistavad mugavaid, kiireid ja turvalisi lahendusi. Kindlasti on suurenemas vajadus piiriüleste teenuste tarbimise ning elektrooniliselt allkirjastatud dokumentide piiriülese edastamise järele. Euroopa Liidu tasandil on oluliseks muudatuseks Euroopa digiidentiteedikurku kasutuselevõtt suurendamaks riikidevahelist koosvõimelisust. See omakorda toob kaasa mitmeid õiguslikke ning organisatoorseid põhimõttelisi muudatusi kogu valdkonnas. Vaatamata uute lahenduste tulekule on oluline arvestada ka asjaoluga, et senised kiipkaartidel põhinevad eID vahendid ei kao tulenevalt sõlmitud lepingutest ning välja antud eID-de kehtivuse ajast veel niipea.
Peamised strateegilised märksõnad eID valdkonnas on: turvalisus, töökindlus, privaatsuse kaitse, pidev areng, koosvõimelisus, innovatsioon ja kasutajale suunatus. Strateegilised suunad on jagatud üldisteks põhimõteteks, millest valdkonnas lähtutakse, ning valdkondlikeks suundadeks, mis hõlmavad isikutuvastuse, identiteedikandjad, eID ökosüsteemi teenused ning kompetentsikeskuse.
Valge raamat on elav dokument, mis täieneb vastavalt muutunud keskkonnale ja asjaoludele ning seda vaadatakse üle koostöös sidusrühmadega vähemalt kord aastas. Täpsemate tegevuste ning vastutajate kokkuleppimiseks koostatakse 2024. aastal valge raamatu juurde ka rakenduskava.
