Tegemist on esimese hankega hiljuti sõlmitud laiemast nelja-aastasest raamlepingust, kogusummas kuus miljonit eurot, mille raames pakub Cybernetica RIA-le infoturbe alaseid rakendusuuringuid, arendustöid ja konsultatsioone. Esimese tööna asub Cybernetica analüüsima kukru lahendust, mis võimaldab juba lähiaastatel jätta koju füüsilised dokumendid nagu ID-kaart ja juhiluba ning esitada ja kasutada neid oma mobiiltelefoni abil.
Loodav kukkur on muuhulgas ettevalmistus Euroopa Liidu ülesele digikukrute lahendusele. 2026. aastaks peaks kukrute ökosüsteem olema laialdaselt saadaval kõikides ELi liikmesriikides. „Euroopa Liidu tulevane digikukkur (EUDI Wallet) ei ole ainult üks rakendus, vaid pigem ühine ökosüsteem, kus iga liikmesriik annab välja oma digitaalse rahakoti koos seda toetavate infosüsteemidega,“ sõnas Cybernetica juhtiv turvainsener Aivo Kalu. „Koostöös RIAga hakkame analüüsima praeguste riiklike infosüsteemidega sobituvat kukrut ja sellega seonduvaid infosüsteeme, et rakendusse saaks taotleda Eestis välja antavaid dokumente. Oluline on ka see, et ELi standarditele vastavaid digikukruid saaks kasutada ka Eesti infosüsteemides autentimiseks, kodaniku andmete esitamiseks ja digiallkirja andmiseks,“ jätkas Kalu. Euroopa uus e-identiteedi regulatsioon (eIDAS) juba võimaldab ühendada pakutavad teenused uute ja maailmas üha enam levivate digikukru tehnoloogiatega.
RIA elektroonilise identiteedi osakonna arhitekt Riho Kurgi sõnul on Eestis kasutatav elektrooniline identiteet aluseks kõigile digiriigi teenustele ning RIA jaoks on suurim väljakutse luua digikukru platvorm, mis rakendaks meie senist kogemust ning toetaks praegust ökosüsteemi.
ELi piirideülese digiidentiteedi loomine ei tähenda kindlasti seda, et liikmesriikide enda elektroonilise identiteedi tähtsus väheneb. “Vastupidi, meie ettevõtted saavad kasutada oma kogemust ning tuua turule lahendused, mis ei ole piiratud Eesti või lähiriikidega. Kuigi kukrud ehitatakse liikmeriikide ühisel panustamisel, ei ole põhimõtteliselt piiranguid tõendipõhiste ärimudelite rajamiseks, olgu siis logistikas, transpordis või meelelahutuses," märkis Kurg.
Digikukru tarvis arendab Cybernetica EASi toetusega lisaks ka SplitKey CSP toodet, mis takistab kukrus olevate dokumentide kopeerimist ja taasesitamist. „Kukrud hakkavad tulevikus sisaldama dokumente, mille abil on võimalik ligi pääseda turvakriitilistele infosüsteemidele nagu internetipangad ja avaliku sektori portaalid. Seega on äärmiselt oluline, et need dokumendid püsiksid ainult kukru kasutaja valduses ja et neid ei oleks võimalik kopeerida,” selgitas Mattias Lass, Cybernetica tarkvaraarhitekt.
Cybernetica SplitKey CSP lahendus on üks võimalik lahendus selle tagamiseks – kukrus olevad dokumendid seotakse krüptovõtmetega, mida pole võimalik kopeerida ning mida saab tänu SplitKey tehnoloogiale kasutada ainult kukru omanik. Eestis on sarnane lahendus täna kasutusel Smart-ID rakenduses. „Kopeerimise välistamiseks ning kasutaja tuvastamiseks on ka teisi lahendusi, kuid üldjuhul saab neid kasutada vaid kalleima hinnaklassi telefoniga. SplitKey üheks eeliseks ongi see, et see ei ole telefoni riistvarast sõltuv,“ täpsustas Lass.
Cybernetica on digiidentiteedi küsimustes Eesti riigile strateegiline partner juba alates aastast 2000. Muuhulgas on Cybernetica arendatud isikutuvastussüsteemi Smart-ID alustehnoloogia SplitKey, Eesti e-riigi põhiline andmevahetuse platvorm X-tee ning interneti hääletamise rakendus.
