IPv6 mõeldi välja juba mõnda aega tagasi, eelkõige kuna unikaalseid IPv4-aadresse ei oleks enam pikas perspektiivis jätkunud. See ei ole seni aga täielikult massidesse jõudnud, sest probleemi vastu võideldi võrguaadresside teisendamise ehk NATimisega, mis IP-aadresside puudujääki ajutiselt kompenseeris.
Maailma juhtivad majandusriigid nagu Ameerika Ühendriigid, Hiina ja India on aga viimastel aastatel võtnud eesmärgiks nii kiiresti kui võimalik ainult IPv6-põhiseid IT-lahendusi kasutama hakata. Ka Euroopa Liit on hakanud üha laialdasemalt IPv6-e rakendamise vajalikkusele tähelepanu juhtima.
IPv6-l on juba kandev roll müügis olevate seadmete teenindamisel, mistõttu võib end ühel hetkel leida olukorrast, kus arendatavad (ja juba arendatud) tehnoloogiad ei pruugi IPv4 enam toetada. Näiteks on IoT ehk „asjade interneti“ lahenduste jaoks välja arendatud Matter-nimeline standard loodud IPv6-e baasile. Sellised asjade interneti seadmed, mis Matteri standardit kasutavad, on juba Eestis müügil. Nõudlust unikaalsete IP-aadresside järele suurendavad nii nutikodude ja pilvepõhiste lahenduste kasv kui ka 5G ja Wi-Fi 6 kasutuselevõtt, mille abil on ettevõtetel võimalik kasutada üha rohkem seadmeid (nt tööstusautomaatikaseadmeid), mis kõik vajavad IP-aadresse.
Vähem oluline argument ei ole ka turvalisus. Ründajatel on IPv6-aadresside skaneerimine võrreldes IPv4-aadressidega märgatavalt ebamugavam, sest unikaalseid IP-aadresse on IPv6 puhul lihtsalt palju rohkem. IPv6-e puhul on igale teenusele võimalik anda unikaalne ja avalik IP-aadress ning selle aadressiga saab siduda täpselt teenuse jaoks sobiva tulemüürireeglistiku. Ka DDoS-rünnakute tõrjumine on täpsem, sest igal rünnet teostaval seadme puhul (nii virtuaalsel kui ka füüsilisel) näeb standard ette unikaalse IP-aadressi kasutamist.
Riigi Infosüsteemi Amet soovitab IPv6te rakendada kõikide avalikult kättesaadavate teenuste puhul juba täna ehk võimalikult kiiresti.
Pikemalt saab üleminekuga seotud argumentidest ja praktilistest sammudest lugeda allolevast dokumendist.
