„Mai näitas, et Eesti küberruumis tuleb jätkuvalt tegeleda nii teenuste töökindluse kui ka pettustega. Üle tuhande registreeritud petu- ja õngitsuslehe ning Eesti Kunstnike Liidu juhtum näitavad, et küberkurjategijad keskenduvad üha enam inimeste mõjutamisele ja usalduse kuritarvitamisele,“ rääkis RIA analüüsi- ja ennetusosakonna analüütik Dorel Kiik.
Mai jooksul esines häireid mitme avaliku teenuse töös. Lühikesi katkestusi registreeriti avaandmete portaalides, Euroopa Liidu piiriületuse infosüsteemis (EES), tervisekassa partnerhalduse infosüsteemis, äriregistris ning politsei- ja piirivalveameti isikutuvastus- ja menetlusinfosüsteemis UUSIS. Häirete põhjused ulatusid tehnilistest riketest ja inimlikest vigadest kuni koostööpartneri süsteemis tekkinud tõrgeteni.
Erilist tähelepanu pälvis mais Eesti Kunstnike Liidu vastu toime pandud pettus, mille tagajärjel kaotas organisatsioon ligi 700 000 eurot. Kiige sõnul tuleb selliste juhtumite vältimiseks organisatsioonidel regulaarselt üle vaadata maksete kinnitamise protsessid, kehtestada mõistlikud ülekandelimiidid ning kasutada suuremate maksete puhul mitmeastmelist kinnitamist. „Samuti on oluline koolitada töötajaid ära tundma telefonipettusi, õngitsuskatseid ja teisi sotsiaalse manipuleerimise võtteid,“ lisas ta.
Küberteadlikkuse suurendamiseks soovitab RIA organisatsioonidel tutvuda ennetusportaali IT-vaatlik materjalidega ning liituda RIA Kübertestiga, mis aitab hinnata ja parandada töötajate küberturbeteadlikkust.
Rahvusvahelises küberruumis tulid mais avalikuks mitmed kõnekad juhtumid - häkkerite ligipääs Leedu riiklikele andmebaasidele, Poola sisejulgeolekubüroo raport tõi esile ründajate tungimise viie linna veepuhastusjaamade võrkudesse ning lekkisid Zara ja Škoda klientide ning mitme Saksamaa ülikoolihaigla patsientide andmed.
