„Meie inimesed on juba mitukümmend aastat saanud kasutada erinevaid e-teenuseid ning riik koostöös erasektoriga arendab neid järjest mugavamaks, paindlikumaks ja personaalsemaks. Maailmas on Eesti oma digitaalsete teenustega esimeste seas. Eesti on digivaldkonna kiirest arengust palju võitnud,“ sõnas majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo.
„Mida digitaliseeritum on riik, majandus ja ühiskond, seda keerulisemaks muutub küberturvalisuse tagamine. Küberpettused, andmelekked või lunavararünded on vaid mõned näited küberruumi igapäevastest ohtudest. Küberturvalisuse strateegias seatud suunad ja tegevused on selleks, et tagada meie digitaalsete teenuste usaldusväärsus ja töökindlus jätkuvalt kõrgel tasemel ning et see peaks vastu ka muutustele tehnoloogiamaailmas ja julgeolekuolukorras,“ lisas Riisalo.
Läbivalt IT-vaatlikuma Eesti küberturvalisuse strateegia kaardistab valdkonnas viimasel ajal toimunud muutused ja toob välja vajalikud töösuunad nendega kohanemiseks. Strateegia seab eesmärgid aastateks 2024–2030 neljas põhivaldkonnas: riikliku küberturvalisuse arengu juhtimine, ühiskonna küberkerksuse suurendamine, küberkilbi tugevdamine (sh intsidentide seire ja tõkestamine) ning turvalise küberkeskkonna kujundamine.
Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektori Joonas Heiteri sõnul on surve küberruumis viimastel aastatel märgatavalt kasvanud. „Rünnakuid on rohkem ja kiire tehnoloogilise arengu toel muutuvad need ka järjest nutikamaks. Lisaks avaliku sektori teenuste kaitsele peab riik toetama ka kriitilise infrastruktuuri vastupidavust ning kogu elanikkonna küberturvalisuse ja küberohtudest teadlikkuse kasvu. Just sellele uus küberstrateegia fokusseeritud ongi,“ selgitas Heiter.
„Oluline on, et me teadvustaksime potentsiaalseid riske ning oleksime ettevaatavad nii küberturvalisuse tegevuste planeerimisel kui ka inimeste koolitamisel küberohtudega toimetulekuks. Sama tähtis on pädevate IT-ekspertide järelkasv, et meil oleks nii täna kui tulevikus inimesi, kes oleksid IT-kurjategijatest oma teadmistega samm ees ning oskaksid nii asutusi kui ühiskonda tervikuna ohtude eest kaitsta,“ ütles minister Tiit Riisalo.
Võrreldes eelmise küberturvalisuse strateegiaga on seekord fookus suunatud eelkõige julgeoleku ja turvalisuse kindlustamisele. Muutunud julgeolekuolukorra tõttu tuleb järgnevatel aastatel üle vaadata küberturvalisuse, teabekaitse ja kriisiohje õigusruum, et see vastaks parimale praktikale ning tagaks Eesti riigi teenuste ja toimimise turvalisuse.
Samuti on seatud strateegiliseks eesmärgiks, et Euroopa Liidu ja NATO direktiivid on Eesti õigusesse üle võetud ning et õigusaktides on tagatud mõisteselgus, tasakaal riigikaitseliste, ettevõtlusvabaduse ja küberturvalisuse nõuete vahel, tehnoloogianeutraalsus, riskipõhisus, sealhulgas tarneahela riskide minimeerimine, ning kasutajakesksus. Ühtlasi tuleb tagada, et oleks antud piisavalt aega nendega seotud nõuete rakendamiseks.
Samuti nähakse strateegias ette, et tuleb analüüsida küberturvalisuse pädevusi koondava asutuse või keskuse loomist, mis parandaks riiklikul tasemel koordineerimist ja valdkonna ekspertide koostööd, ning teha analüüsist lähtuv otsus hiljemalt 2027. aastal.
Esimest korda on strateegias kirja pandud selge siht arendada küberoskusi kõigis Eesti elanikkonna vanuserühmades. Lisaks on püstitatud eesmärk täiustada keskselt pakutavaid kaitseteenuseid, tõhustada erasektoriga tehtavat koostööd ning jätkata küberhügieeni ja -turvalisuse alal senisest sihistatumat laiapindset ennetustööd. Kirja on pandud ka aja jooksul kinnistunud vajadus hakata teatud määral diferentseerima küberturvalisuse seaduse subjektidele sätestatavaid nõudeid, arvestades nende pakutavate teenuste reaalset mõju ühiskonna toimimisele.
Uue strateegia kohaselt peab küberjulgeoleku nõukogu regulaarselt seirama seatud eesmärkide poole liikumist ja selleks võetavaid meetmeid, sealhulgas eesmärkide uuendamist.
Arengukava „Eesti digiühiskond 2030“ raamistikus on käesolev, järjekorras neljas küberturvalisuse strateegia „Läbivalt IT-vaatlikum Eesti“ käsitletav küberturvalisuse valdkonna alusdokumendi ehk valge raamatuna. Strateegiale järgneb selle rakenduskava koostamine.
