Tere, hea lugeja!
Margus Arm
RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal
Puhusime Riigi Infosüsteemi Ametis (RIA) elu sisse uuele algatusele. Idee on väga lihtne – soov jagada rohkem infot erinevate riigi infosüsteemidega seotud arengute ja muudatuste kohta. Kuigi praegune infokiri katab peaasjalikult RIA teemasid, ei saa sellest ainult RIA uudiste kandja. Riigi infosüsteem on palju rohkemat kui üks sellenimeline amet. Eestis on palju avaliku sektori IT-asutusi ja -üksusi, kus töötatakse välja kasulikke ja olulisi lahendusi, mis teevad meie inimeste ja asutuste elu kiiremaks, mugavamaks, turvalisemaks ning loomulikult ka odavamaks.
Infokirja soovime kokku koguda praegu päevakajalised teemad, mis peaksid meid mõjutama täna või siis lähitulevikus. Lisaks tutvustame teenuseid, millest lugeja pole võib-olla kuulnudki. Ja nagu ma alguses ütlesin, siis teemade ulatus ei kata ainult ühte asutust või haldusala.
Esimene infokiri sisaldab eelkõige RIA uudiseid, aga kutsun teid üles juba järgmisesse numbrisse huvitavaid teemasid välja pakkuma. Kui leidub teemasid, millest peaksid kuulma riigi IT-asutused ja nende erasektori partnerid, kirjutage aadressile [email protected].
Selle asemel et kuulda teid puudutavat infot massimeediakanalitest, saate tulevikus neist ülevaate riigi infosüsteemi infokirjas.
RIA pakub avalikule sektorile internetti
RIAs on riigivõrgu osakond, mis pakub riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele andmeside- ja internetiteenust. Varustame andmesidega rohkem kui 1400 paika Eestis. Erandjuhul saavad riigivõrguga liituda ka riigi nimel avalikku teenust osutavad juriidilised isikud. Lõppkliendile pakutav üles- ja allalaadimiskiirus on kuni 1 Gbit/s.
Riigivõrgu toimimist ja selles toimuvat jälgib ööpäev läbi CERT-EE, mis tegeleb lisaks küberintsidentide avastamisele ja lahendamisele ka nende ennetamisega. Alates 2019. aasta kevadest on riigivõrgu välisühendustel kaitse hajutatud teenusetõkestusrünnete (DDoS) vastu. Riigivõrk haldab dubleerivat interneti sõlmpunkti RTIX, mis ühendab omavahel Eesti internetivõrgud ning mille eesmärk on tagada võrkude omavaheline liiklus ka siis, kui ühendus välisriikidega on häiritud.
Koostöö SMITiga aitab kiiremini kliente aidata
Õnneks on meil väga hea koostöö Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusega (SMIT). Kui näiteks Valgas või Kuressaares vajab mõni võrguseade kiiremas korras väljavahetamist, ei pea RIA tehnik selleks Tallinnast kohale sõitma, vaid saame abi küsida SMITi tehnikutelt, kes asuvad enamasti lähemal. Nii on riigile soodsam, kuna väldime dubleerimist, ja riigivõrgu kliendile mugavam, sest abi jõuab kiiremini kohale.
Mis on meil riigivõrguga kavas?
Arendame riigivõrku kogu aeg edasi ning meiega liitub aina uusi kliente. Kavatseme laiendada magistraalvõrku ja suurendada selle võimekust – meie eesmärk on, et 2020. aasta lõpuks saaksime tõsta magistraalvõrgu kiiruse kuni 200 Gbit/s.
Pingutame selle nimel, et lühendada rikete lahendamisele kuluvat aega. Rikete lahendamise kiirus sõltub seadmete ülesannetest – kui on vaja valida, kas parandada rike paigas, mis jagab internetti haiglale, või kohas, mille kaudu saab internetti lasteaed, on haigla alati prioriteet.
Kes on meie kliendid?
97 protsenti avaliku sektori asutustest on liitunud riigivõrguga. Kliendile pakutava andmeside kiirus on tavaliselt kuni 1 Gbit/s ja võime pakkuda ka 10 Gbit/s. Eelmisel aastal investeerisime riigivõrgu seadmete uuendamisse miljon eurot.
RIIGIVÕRGU KLIENDID
- 1000 riigiasutust – kõik ministeeriumid ja nende allasutused või riigi osalusega asutused.
- Praegu pakume andmesideteenust 46 kohalikus omavalitsuses.
- Kohalikud omavalitsused (vallamajad, halduskeskused jt): 71
- Haridusasutused (koolid ja lasteaiad): 138
- Raamatukogud: 55
- Rahvamajad, noortetoad, eakatekodud jm: 84
Andmed 2019. aasta detsembri seisuga
X-tee kasutaja, X-road versioon 7 ootab teie sisendit
Mullu 31. detsembril sai X-tee viies versioon osaks ajaloost. Praegu kasutatakse andmevahetuseks X-tee kuuendat versiooni, mis on oma eluea jooksul saanud mitmeid olulisi täiendusi, näiteks REST-teenuste toe.
Me näeme, kuidas X-tee päringute, liikmete ja ka teenuste arv püsivalt kasvab. Seepärast on meile kui X-tee keskusele tähtis teada, mida tahavad kasutajad näha X-tee tarkvara ehk X-Roadi uues versioonis. (X-Roadi tarkvara arendab Eesti ja Soome ühistest huvidest lähtuv NIIS ehk Nordic Institute for Interoperability Solutions.) Saate sõna sekka öelda kas intervjuu või töötoa vahendusel, kirjutades [email protected] või helistades +372 663 0230.
Soovime, et NIISi loodav X-Roadi tarkvara seitsmes versioon arvestaks võimalikult paljude kasutajate huvidega, seega helistage ja kirjutage julgelt.
X-Roadi arenduste kohta kuuleb ka 24. septembril, kui Tallinnas toimub X-Road Community Event. Praegu on avatud esinejate registreerimine https://sessionize.com/xroad2020/.
Anname teada, kui avame ka osalejate registreerimise.
All näete teemasid, millele NIIS töötubades ja intervjuudes eelkõige sooviks keskenduda, kuid kindlasti on oodatud muud tähelepanekud.
-
Sõnumimustrid
Riiklike proaktiivsete sündmusteenuste arendusel võib praegustest sünkroonsetest veebiteenustest vajaka jääda. Kas ja kuidas peaks X-Road toetama publish-subscribe sõnumimustreid, mis toetaks sündmuspõhise arhitektuuri kasutamist? -
Sõnumilogid
Kas praegused sõnumilogide loomise ja talletamise lahendused on piisavad? Milliseid funktsionaalsusi oleks juurde vaja? Milliseid pole vaja?
-
Liitumisprotsess
Uuritakse kogemusi ning suuremaid valukohti X-Roadiga liidestumisel. -
Serverless turvaserver
Praegu eeldab X-Roadi paigaldamine, et seda tehakse füüsilisele või virtuaalsele serverile. Kas oleks vajadust serverless lahenduse järele, mida võiks näiteks pilveteenuse operaator täisteenusena pakkuda?
Intervjuusid ja töötubasid viib läbi Nordic Institute for Interoperability Solutions. Kui teil on huvi osaleda, siis palun võtke meiega ühendust aadressil [email protected] või telefonitsi numbril +372 663 0230 ning saame detailidest täpsemalt rääkida.
Kui soovite X-Roadi tänavuste arenduste kohta rohkem teada, lugege kindlasti NIISi tehnoloogiajuhi Petteri Kivimäki artiklit "X-Road development going full steam in 2020".
RIA testib veebisuhtluse ja failivahetuse keskkondi
Aprillis avasime testkasutuseks kaks uut keskkonda, kuhu saab sisse logida riigi autentimisteenuse kaudu.
Vestlus.eesti.ee (vestlus.eesti.ee) on tekstipõhine suhtlusportaal, kus kasutajaid tuvastatakse IDkaardi, mobiil-ID või Smart-ID abil. Lõime sellise keskkonna, et riigiasutused ja nende partnerid saaksid praeguse kriisi ajal omavahel turvaliselt suhelda, lisaks on see hea tööriist kaugtöö tegijatele.
Vestlus.ee-s on võimalik luua suhtlusgruppe ja kutsuda sinna teisi kasutajaid. Keskkonnas kuvatakse inimesi perekonnanime ja isikukoodi alusel. Nii on võimalik tagada, et vestlustesse kaasatakse õiged inimesed. Teenuse kasutamiseks tuleb tutvuda teenuse üldtingimustega ja anda nõusolek isikuandmete töötlemiseks. Praegu on tegu beetaversiooniga ehk jätame selle arendamisega. Veebiversioonina saab seda kasutada nii enamlevinud veebilehitsejates kui ka Androidi ja iOS-i seadmetes, kasutades telefoniäppi Rocket.Chat.
Failivahetuskeskkonnas sahver.eesti.ee (sahver.eesti.ee) saavad asutused ja nende partnerid omavahel turvaliselt vahetada kuni 2 GB suuruseid andmeid. Sahver põhineb vabavaralisel Nextcloudi platvormil ja on mõeldud lühiajaliseks andmete jagamiseks. Selleks et sahvris faile jagada, on vaja teada faili saaja isikukoodi. Mõlemad teenused on majutatud Eesti territooriumil asuvates serverites.
Tulge ja katsetage ning kuna tegu on beetaversiooniga, siis ootame igati ka tagasisidet antud turvalistele keskkondadele.
Id.ee saab uue näo ja selgema sisu
ID-kaardita ja digiallkirja andmise võimaluseta ei oleks Eesti e-riik. ID-kaart võimaldab teha mugavalt tehinguid, milleks naaberriikides peab füüsiliselt teenindussaali minema. ID-kaardiga tehakse iga kuu mitmeid miljoneid toiminguid ning on loomulik, et inimestel tekib küsimusi või nad vaatavad tõtt probleemiga. Selle aasta esimesel poolaastal tuleme välja uuenenud id.ee veebiportaaliga, mis aitab kasutajate muredele kiiremini leevendust leida.
Uues portaalis leiab kasutaja kergema vaevaga just talle sobiva info ning värske eneseabikeskkond aitab kergesti ja kiiresti leida vastused ID-kaardi või mobiil-ID kasutamist puudutavatele küsimustele. Portaali sisu jaguneb järgmiselt: tarkvara allalaadimine, abikeskus, teadmusportaal ja arendaja osa. Kogu sisu on üle vaadatud, kõpitsetud, selgem ja paremini struktureeritud. Veebileht on senisest loetavam ja lihtsamini kasutatav. Portaalist leiab arusaadavad lahendused enamlevinud muredele ID-kaardi, mobiil-ID ja ID-tarkvara kasutamisel.
Riigiportaalis saab jälgida, kus on inimese elektroonilist identiteeti kasutatud
2020. aasta esimeses pooles lisandub riigiportaali eesti.ee keskkonda uus teenus, mis annab ülevaate elektroonilise identiteedi (eID) vahendite (mobiil-ID ja ID-kaart) ja nende kasutamise kohta.
Päringuga saab inimene SK ID Solutionsilt küsida kolme liiki infot: talle väljastatud riiklikke eID vahendeid ja nendega seotud sertifikaate, sertifikaatide staatuse (kehtivus) muudatusi ning kasutusajalugu (millal milline IPaadress on sertifikaate kasutanud). SK annab ülevaate vähemalt aastase perioodi kohta.
Milleks selline teenus? Nii suurendame kasutajate kontrolli oma elektroonilise identiteedi üle – kasulik on teenust kasutada siis, kui ID-kaart on kadunud või kui on kahtlus, et keegi on elektroonilist identiteeti kuritarvitanud.
Riigi allkirjastamisteenus – miks ja kellele on see vajalik?
Riigi allkirjastamisteenus võimaldab luua ID-kaardi ja mobiil-IDga digiallkirjastatud dokumente ja valideerida digiallkirju. Ootame, et seda teenust hakkaksid kasutama kõik avaliku sektori asutused, sest see aitab raha säästa.
Riigi allkirjastamisteenus hoiab kokku asutuse kulusid, sest enam pole vaja sõlmida eraldi lepinguid kehtivuskinnitusteenuse, ajatempliteenuse ja mobiil-ID päringute jaoks ning teha keerukaid tarkvaraarendusi digiallkirjastamise komponentide muudatuste korral. Teenus tagab, et loodavad digitaalsed dokumendid vastavad rahvusvahelistele digiallkirja standarditele. Lisaks võimaldab teenus kontrollida teiste Euroopa Liidu liikmesriikide loodud allkirjade kehtivust Eestis seatud nõuetele.
Toiminguid tehakse kasutaja saadetud dokumendiräside põhjal üle JSON-REST liidese. Teenus on loodud asendama DigiDocService’i teenust ja vahendab ka mobiil-ID päringuid. Tarkvara toetab ka Smart-ID lahendust. Teenuse tingimused ja kõik liitumiseks vajaliku leiab meie kodulehelt: Digiallkirja serverteenused. Teenuse tehnilise dokumentatsiooniga saab tutvuda aadressil github.com/open-eid/SiGa/wiki.
Riigiportaal eesti.ee
Selleks et kodanik ja riik saaksid senisest paremini ja lihtsamalt suhelda, alustasime riigiportaali eesti.ee postkasti ülesvuntsimist.
Postkast, mis on igal Eesti kodanikul olemas, saab ühtseks kontaktpunktiks riigiga suhtlemisel. Selle vahendusel saavad riigiasutused teateid saata ka siis, kui inimese e-posti aadress on muutunud, postkast on täis või esitatud andmed on puudulikud või valed. Uuendatud postkast säilitab tähtsate teavituste ajaloo.
Inimesel on eesti.ee postkasti aadressiks isikukood ([email protected]) ning ettevõttel registrikood ([email protected]) ning postkast on ligipääsetav kõikjalt. Teavitusi saab saata üle X-tee ja otse riiklikule eposti aadressile. Suur osa inimesi kasutab igapäevaselt mõnda muud postkastiteenust, mistõttu on oluline, et eesti.ee postkasti saab suunata (originaalkirjad ja -teavitused säilivad ka riiklikus postkastis), seega säilib igal inimesel võimalus valida eelistatud kanal riigilt teavituste kättesaamiseks.
Uuendame postkasti kasutajaliidest, millega paraneb e-kirjade otsimine ja sorteerimine ning dokumentide allkirjastamine. Uue lahendusena hakkame kuvama DigiDoc-failide sisu veebilehitsejas ning täiendame postkasti sisu krüpteerimist, et tagada veelgi paremini isikliku info puutumatus.
