Õhtul vastu 1. septembrit käivitati Laagri kooli kodulehe WordPressi aegunud tarkvara kaudu käsujada, mis keelas ligipääsu lehele. Kooli veebiserver puhastati ja tarkvara uuendati.
RIA analüüsi- ja ennetusosakonna analüütik Dorel Albin tuletab meelde, et küberkurjategijad skaneerivad pidevalt võrku ja proovivad leida turvanõrkustega seadmeid ning veebilehti. „Sääraste olukordade vältimiseks soovitame end hoida kursis oluliste turvanõrkustega. Hea võimalus selleks on RIA blogi, kus iganädalaselt olulisemaid turvanõrkusi kajastame,“ lisas ta.
16. ja 25. septembril esines katkestusi Elroni veebilehel piletimüügisüsteemi töös, samuti ei toiminud sõiduplaani otsing. Katkestused põhjustasid tehnilised rikked teenusepakkuja süsteemides.
Katkestusi esines ka mitmete pankade töös. Näiteks 3. septembril olid häiritud Swedbanki sisselogimine, kaardimaksed, makseterminalid. 8. septembril polnud SEB koduleht kättesaadav või avanes tavapärasest aeglasemalt. Samal päeval oli osadel Luminori klientidel Balti riikides tõrkeid Visa kaardimaksetega. 11. septembril polnud lühiajaliselt kättesaadav Swedbanki koduleht ja häireid võis olla ka kaardimaksetes ja pangaautomaatide töös. Kõikide intsidentide põhjuseks olid erinevad tehnilised vead.
Septembris levisid endiselt hoogsalt Omniva nimel saadetud õngitsussõnumid ja Telia nimel saadetud petukirjad. Sõnumites väidetakse näiteks, et oodatav saadetis on karantiinis ja selle kättesaamiseks on vaja tasuda tollimaks. Petukirjades väidetakse, et tasumata on jäänud Telia arve. Juuresoleva lingiga suunatakse inimene õngitsuslehele pangakaardi andmeid sisestama ja vastavat tasu maksma.
Albin rõhutas, et petturid mängivad inimeste usalduse ja kiirustamise peale. „Kui kirjas või sõnumis palutakse tasuda ootamatu arve või sisestada pangaandmeid, tasub alati hetkeks peatuda ja kriitiliselt mõelda. Kõige kindlam on linkide kaudu mitte ülekandeid teha,“ soovitas ta.
Septembri kuukirjast leiab veel ülevaate RIA panusest küberturvalisuse parandamisel Eestis ja mujal kübermaailmas toimunust. Näiteks saab lugeda Eesti elanike küberturvalise käitumise ja selle mõjutamise uuringu tulemustest, aga ka senise ajaloo suurimast teenusetõkestusründest mahuga 22.2 terabitti sekundis.
