57-aastase mehega võttis ühendust end investeerimisnõustajana esitlenud inimene. Nõustaja juhendamisel registreeris kannatanu end krüptoraha kauplemisplatvormil ning tegi sinna sissemakse 1300 eurot. Kelmide juhendamisel tegi kannatanu kuue kuu vältel enda ettevõtte kontodelt petuplatvormile ülekandeid kogusummas 504 400 eurot.
54-aastane naine tutvus Messengeris võõra mehega. Pärast paaripäevast suhtlust viis mees teema investeerimisele ning soovitas kannatanul end registreerida investeerimisplatvormil. Kelmide õhutamisel võttis kannatanu viie kuu vältel laene ning andis kelmidele sularaha ja kulda, et nad summa platvormile kannaks. Lisaks müüs kannatanu maha oma korteri ja andis saadud raha kullerile. Kelmusega tekitatud kahju on esialgsel hinnangul vähemalt 200 000 eurot.
71-aastasele naisele helistasid näiliselt politsei ja panga nimel kelmid, kelle juhendamisel müüs kannatanu kaks talle kuulunud korterit. Korterite müügist saadud raha võttis kannatanu sularahas välja ja andis võõrastele. Kelmusega tekitatud kahju on esialgsel hinnangul 138 000 eurot.
Lõputu laviin
Selliste nukrate kirjeldustega, mis politsei- ja piirivalveameti (PPA) ning RIA infovoost läbi käivad, võiks täita terve raamatu. Ainuüksi nende kolme juhtumi kahjusid kokku lüües jõuame esimese miljoni lähistele. Kui liita kokku kõik 2025. aasta jooksul registreeritud kelmuskuritegude kahjud, vaatab vastu 29 miljonit eurot.
See summa on suurem kui kuurortlinna Haapsalu aastaeelarve, selle eest saanuks ehitada uue riigigümnaasiumi või osta Elronile mõned rongid. ETV heategevussaate „Jõulutunnel“ käigus annetasime laste harvikhaiguste raviks alla 400 000 euro, petturitele aga kümneid miljoneid.
Kui varem päästis meid vähemalt osaliselt keeleruum, siis 2025. aastal varises see kaitsevall kokku.
Välismaistesse kõnekeskustesse, kust kelmid helistavad, on tööle jõudnud meie kaasmaalased. Ühe pettuse läbiviimisel osaleb tihti kaks-kolm sulaselget eesti keelt kõnelevat kelmi: esimene esitleb end näiteks tervisekassa töötajana, teine pangatöötajana ja kolmas politseinikuna.
Skeemid muutuvad – elektriarvesti vahetamine, erakordset tootlust lubav investeerimiskeem, kasutamata jäänud hüvitis või midagi muud –, aga tulemus on sama: kõne ajal PIN-koode sisestades, pangakaardi andmeid ära andes või raha kahtlasele platvormile kandes jätab kannatanu oma säästudega hüvasti. Tõenäosus seda raha tagasi saada on väga väike.
Seni on telefonipettuste taga luust ja lihast inimesed, kuid arvestades tempot, millega tehisaru eesti keelt õpib, võime võtta lahjemat mürki, et lähiaastatel hakkame saama kõnesid ka masinatelt. Vähemalt esialgu ei pruugi tehisaru olla sama veenev kui inimene, kuid kvantiteet aitab korvata kvaliteeti.
Tehisaru leiab juba mõnda aega rakendust kõikvõimalike petukirjade, -sõnumite ja -lehtede loomisel. Siin on kvantiteeditõus olnud märgatav: peamiselt veebipoodideks ja investeerimisplatvormideks maskeerunud petulehti tuvastasime rohkem kui kunagi varem. Avastamise järel palume veebimajutajatel pahaloomulised lehed eemaldada, kuid sama hoogsalt tekib uusi.
Ehkki pettustekindlama Eesti loomisel on kõige tähtsamal kohal ohtudest teadlikud ja ettevaatlikud inimesed, saame kelmide elu raskemaks teha ka tehniliste vahenditega. Telefonikasutajatele tuleb appi CERT-EE loodud rakendus Encrypted DNS, mis blokeerib ligipääsu meile teadaolevatele pahatahtlikele lehtedele, kus võib kaotada oma raha või andmed.
SK ID Solutions tõi välja autentimisvahendi Smart-ID uuendatud versiooni Smart ID+. See pole võluvits kõikide pettuste vastu, kuid osale telefonikelmustele, kus kasutajaid meelitatakse ja kiirustatakse sisestama PIN-koode, peaks see pidurit tõmbama.
Valvsust ei tasu kellelgi kaotada, sest kui üks võimalus kaob, hakkavad petturid otsima järgmisi. Naiivne oleks arvata, et nad neid ei leia.
Miks me pettustest nii palju kirjutame ja räägime? 29 miljonit on suur summa, aga asi pole ainult rahas, vaid ka usalduses ja üldises turvatundes. See, kui turvalise või ebaturvalisena inimesed küberruumi tajuvad, sõltub suuresti sellest, kui vabalt seal kuritegevus vohab.
Kui mitte ise, siis küllap teab igaüks kedagi, kes on langenud pettuse ohvriks: sisestanud PIN-koode, kui poleks pidanud; andnud ära pangakaardi andmed või raha. Kõik see mõjutab turvatunnet, aga ka usaldust e-teenuste vastu laiemalt. Loe pettuste teemal pikemalt: "Pettustelaviini kahju: 29 miljonit".
Geopoliitika kaja Eesti küberruumis
See, et 2022. aastal alanud täiemahuline sõda Ukraina vastu mitmekordistas Eesti suunal tehtud teenusetõkestusrünnete arvu, pole enam uudis – oleme sellest kirjutanud kolmes viimases aastaraamatus. Seekordne pole erand. 2025. aastal püstitas ummistusrünnete arv järjekordse rekordi, kuid suurt eduelamust me ründajatele ei pakkunud: selliste rünnete arv ja osakaal, millel oli mingigi mõju (enamasti lühiajaline katkestus mõne veebilehe või -teenuse töös), oli teist aastat järjest languses.
Siiski oli ka üllatusi. Kui varem olime populaarne sihtmärk kremlimeelsetele häktivistidele, keda häiris meie toetus Ukrainale, siis eelmisel aastal võtsid Eesti sihikule ka palestiinameelsed rühmitused Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Kagu-Aasia riikidest.
Nende silmapaistvamad etteasted toimusid aprillis ja mais. Need ründelained olid mahult suured ja keskmisest keerukamad: ründajad muutsid jooksvalt oma taktikat, eesmärgiga kaitsemeetmetest mööda minna.
Ummistusrünnetest, nende mõjust ja põhjustest, miks Eesti palestiinameelsetele rühmitustele ette jäi, loe: "Ummistusründed: Eesti võtsid sihikule uued rühmitused".
Iga intsidendi taga pole rünnak
Kui ummistusrünnete tagajärjel oli mõne teenuse töös katkestusi või häireid 95 korral, siis muudel põhjustel ligi kümme korda rohkem. Enamasti polnud nende taga kellegi kuri käsi või salakaval plaan, vaid inimlik eksimus, seadistusviga, tark- või riistvara tõrge.
Eelmine aasta ei toonud kogu ühiskonda raputanud teenusekatkestusi, kuid väiksemaid ebamugavusi jagus küllaga. Mais oli tõrkeid Elisa kõnesides, juunis said sama tunda osad Telia kliendid Lääne-Virumaal. Korduvalt oli häireid tervisekassa teenustes (digiretsept, kindlustatuse kontroll), mitmel korral seiskus automaatse piirikontrolli ehk ABC-väravate töö. Tõrkeid oli internetipankade, mobiil-ID ja Smart-ID töös. Mitmel korral ei saanud reisijad osta Elroni veebilehelt rongipileteid, sest piletimüügisüsteemi haldava ettevõtte Ridango seadmed tõrkusid.
Kõige nähtavamad olid aga kaks teenusekatkestust, mille juured polnud Eestis, vaid USAs. 18. novembril tabas rike globaalse haardega internetitaristu- ja turbeettevõtet Cloudflare, mille teenuseid kasutatakse laialdaselt ka Eestis. Paari tunni jooksul polnud kättesaadavad mitmed uudisteportaalid (Delfi, Eesti Ekspress, Õhtuleht), samuti olid häiritud LuxExpressi ja Elroni veebikeskkonna töö, mistõttu ei saanud sealtkaudu pileteid osta.
Nii suure mõjuga rike ettevõttes, millest sõltub suur osa maailma internetist, on haruldane. Aga veel erakordsem on, et vähem kui kolm nädalat hiljem juhtus sama asi. Sel korral katkes Eestis paljude avaliku sektori veebilehtede töö, mh riigikogu, valitsuse ja politsei oma. Kasutada ei saanud Bolti veebilehte ega rakendust, riikliku autentimisteenuse TARA tõrked kestsid umbes paarkümmend minutit.
Esimesel juhul põhjustas katkestuse andmebaasi uuendamise käigus tehtud apsakas, teisel puhul tulemüüris tehtud muudatus, mis ei läinud päris nii, nagu plaanitud.
Aasta lõpp tõi meile aga taas mitu uudist probleemidest merekaablitega.
28. detsembril algasid rikked Eesti ja Rootsi vahelises Citic Telecomi andmesidekaablis, 30. detsembril Hiiumaad Mandri-Eestiga ühendavas Telia kaablis ning Hiiumaa ja Rootsi vahelises Arelioni kaablis. Aasta viimane päev tõi teateid kahe Eesti ja Soome vahelise merekaabli rikkest, üks neist kuulub Elisale, teine Arelionile. Mis kaablitega juhtus, selgitab välja uurimine, kuid olulisi teenusekatkestusi need juhtumid ei põhjustanud, sest andmeside suunati ümber teistesse kaablitesse.
Just sel moel peaks toimima kõik teenused ja meie küberkaitse. Kui üks ühendus või andmekeskus lõpetab rikke või ründe tõttu töö, liigub teenuse osutamine kiirelt üle varulahendusele.
Küberturve peaks olema kihiline nagu Napoleoni kook.
Kui esimene kiht ei suuda ründaja teed sulgeda ja petukirja saaja vajutab selles oleval lingil, siis tuleb appi teine ehk taustal töötav tarkvara, mis blokeerib ühenduse õngitsuslehega enne, kui kasutaja jõuab sinna oma andmed sisestada
Kihilist kaitset ja varulahenduste-rohkeid teenuseid!
2025. aasta sündmused küberruumis
-
Jaanuar
- Eestis tegutseva panga vastu toimusid teenusetõkestusründed, mille tõttu oli selle internetipanga töös lühiajalisi katkestusi.
- Levisid näiliselt maksu- ja tollimeti nimel saadetud petukirjad ja -sõnumid, milles väideti, et inimest ootab maksutagastus. Selleks suunati saajad skaneerima QR-koodi, mis viis õngitsuslehele.
- Sertifikaadi aegumise tõttu katkes automaatse piirikontrolli ehk ABC-väravate töö.
-
Veebruar
- Kuu algul oli mobiil-ID töös tõrkeid Elisa ja kuu lõpus Telia võrgus.
- Häireid oli hädaabiteadete süsteemis. Seetõttu oli osale 112 kõnedele vastamise ooteaeg tavapärasest pikem.
- Eesti.ee rakenduse töö katkes rohkem kui ööpäevaks.
-
Märts
- Teenusetõkestusründed ühe panga nimeserverite suunal põhjustasid häireid selle internetipanga, mobiilirakenduse ja välkmaksete töös.
- Siseministeeriumi haldusalas oli häireid süsteemidesse sisselogimisega, mh mõjutas see PPA ja häirekeskuse süsteeme.
- Tõrkeid oli Smart-ID töös.
-
Aprill
- Kuu algul oli suurem ummistusrünnete laine Eesti suunal. Rünnakud olid tehniliselt tavapärasest keerukamad, mistõttu oli osa veebilehtede töös lühiajalisi katkestusi.
- Levisid petukõned, kus petturid tutvustasid end tervisekassa töötajatena ja meelitasid sisestama Smart-ID PIN-koode.
-
Mai
- Ida-Tallinna keskhaigla IT-süsteemide hooldustööde käigus tekkis tõrge, mille tõttu ei saanud serverid vajalikele andmetele ligi. Haiglas kuulutati välja kriisiolukord: operatsioonid lükati edasi ning erakorralise meditsiini osakonda saabunud patsiendid suunati teistesse haiglatesse. Võrkude töö taastati 2,5 tunni möödudes.
-
Juuni
- Hooldustööde käigus katkesid Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) välisühendused ja neist sõltuvad teenused: tervise infosüsteem, tervisekassa teenused (digiretsept, kindlustatuse kontroll, töövõimetushüvitis), terviseportaal ja TEHIKu veebileht.
- Haldussüsteemi rikke tõttu tõrkusid paljud siseministeeriumi haldusala süsteemid. Seetõttu olid hädaabikõnedele vastamise ooteaeg ja järjekorrad piiripunktides tavapärasest pikemad. Katkes dokumentide väljastamine PPA esindustes ja Selverites.
-
Juuli
- Taas tõrkus hädaabiteadete menetlemise infosüsteem. Seepärast tehti häirekeskustes tööd paberi ja pliiatsiga, mis võttis tavapärasest rohkem aega ja tekitas kõnejärjekordi.
- Mitmel korral oli häireid mobiil-ID töös. Vähemalt kahel juhul oli nende põhjuseks teenusetõkestusrünne.
- Eesti äpis ei toiminud isikut tõendavate dokumentide ega teiste teenuste päringud. Rakenduse kasutajate arvu hüppeline kasv tõi välja seadistusvea, mis väiksema koormuse korral ei avaldunud.
-
August
- Sai teatavaks, et masinatööstusettevõte Hekotek kaotas petturitele üle miljoni euro. Suure kahjuga lõppenud sündmuste jada algas ettevõtte finantsjuhile tehtud petukõnega, kus kelmid esitlesid end tervisekassa töötajana.
- Levisid Elisa ja Telia nimel saadetud petukirjad. Elisa nimel saadetud petukirjas väideti, et klient on teinud ülemakse ning tagasimakse tegemiseks on vaja kasutaja makseandmeid. Telia nimel saadetud kirjades aga väideti, et kliendil on viimane arve tasumata ja suunati petulingi kaudu makset tegema.
-
September
- Kahel korral katkes Elroni veebilehel rongipiletite müük. Mõlema katkestuse taga oli viga piletimüügisüsteemi haldava ettevõtte Ridango süsteemides.
- Tõrkeid oli Swedbanki (internetipank, äpp, kaardimaksed), Luminori (kaardimaksed) ja SEB (veebileht) teenustes.
- Levisid Omniva nimel saadetud õngitsussõnumid ja Telia nimel saadetud petukirjad.
-
Oktoober
- Kohalike omavalitsuste volikogude valimised möödusid küberruumis suhteliselt rahulikult. Valimistega seotud veebilehti tabasid teenusetõkestusründed, kuid mõju neil polnud.
- Tõrkusid rahvastikuregistri teenused, mis omakorda häiris neist sõltuvate teenuste (hädaabiteadete menetlemine, isikut tõendavad dokumendid jt) tööd.
- Levisid taas erinevad telefoni- ja internetipettused. Suur osa petukõnesid tehti Elektrilevi ja tervisekassa nimel, kus pakuti elektriarvesti vahetust või ravihüvitist.
-
November
- Cloudflare’i rike põhjustas katkestusi paljudes riikides, sealhulgas Eestis – paar tundi olid kättesaamatud Delfi, Eesti Ekspressi ja Õhtulehe uudisteportaalid, samuti etv.ee ja vikerraadio.ee. Lisaks oli häiritud LuxExpressi ja Elroni veebikeskkondade töö, mistõttu ei saanud nende kaudu pileteid osta, ja Enefiti koduleht.
- Tallinna ja Tartu veebilehtede vastu toimusid ummistusründed, mille tõttu oli nende töös lühiajalisi katkestusi ja aeglust.
-
Detsember
- Cloudflare’i süsteemid tõrkusid taas. Kättesaadavad polnud paljud avaliku sektori veebilehed, sh riigikogu, valitsuse ja politsei oma. Samuti katkes riikliku autentimisteenuse TARA ja Bolti rakenduste töö. Eestis kestsid tõrked umbes 20 minutit.
- Perearstikeskus teavitas, et on langenud lunavararünde ohvriks. Selle käigus krüpteeriti andmed kahes serveris ja ka varukoopiad. Krüpteeritud serveris olid patsientide andmed, terviselood ja vastuvõtuajad, mistõttu halvas rünnak perearstikeskuse töö.
- Taas katkes rongipiletite müük Elroni veebilehel.
Viimati uuendatud 04.02.2026
