Märkimisväärsetest küberintsidentidest toob RIA välja 2. detsembril üht haridusvaldkonna ettevõtet tabanud lunavararünnaku. Selle käigus krüpteeris ründaja ettevõtte andmed Amazoni pilvekeskkonnas ning nõudis nende taastamise eest lunaraha. Kuna tegemist polnud isikuandmete ega ärikriitiliste andmetega leppis ettevõte neist ilmajäämisega. Rünnaku tegi võimalikuks liiga suurte õigustega konto ärakasutamine.
Nädal hiljem, 9. detsembri hommikul ei saanud Tartu linnaliinibussides osta pileteid ning ei toiminud busside liininumbrit näitavad elektroonilised tablood ja peatuste infoekraanid. Katkestuse põhjustas kettaruumi täitumine Tartu ühistranspordile teenust pakkuva ettevõtte süsteemides.
Järgmisel päeval, 10. detsembri hommikul esines teenusetõkestusründe tõttu lühiajalisi häireid ühe kommertspanga teenustes. 16. detsembri pärastlõunal ei toiminud aga ligi tunni aja jooksul Smart-IDga autentimine ja allkirjastamine. Põhjuseks oli tehniline tõrge, mis tekkis teenusepakkujal pärast plaaniliste muudatuste läbiviimist.
Samuti teatati RIA-le detsembris, et ühe riigiasutuse mitmekümnel endisel töötajal olid alles jäänud asutuse meilikontod ja lisaks olid aktiivsed osad endiste töötajate administraatoriõigustega kontod. Juhtunu mõju ja täpsemad asjaolud on alles selgitamisel, aga RIA rõhutab, et küberintsidentide vältimiseks tuleks töölt lahkunud inimeste kontod kindlasti mõistliku aja jooksul sulgeda.
Leiti rekordiliselt palju õngitsus- ja petulehti
RIA intsidentide käsitlemise osakond (CERT-EE) registreeris 2024. aasta detsembris kokku 920 mõjuga küberintsidenti, mille tagajärjel inimesed, asutused ja ettevõtted jäid ilma oma andmetest ja rahast või oli infosüsteemide töö häiritud. Suurema osa juhtumitest moodustasid õngitsus- ja petulehed, mida tuvastati 735 ehk rekordiliselt palju. CERT-EE piirab pahaloomulistele lehtedele ligipääsu, teavitab neist veebimajutajaid ja jagab infot ka oma rahvusvaheliste partneritega.
Muu hulgas levisid detsembris massiliselt LHV panga nimel saadetud õngitsuskirjad, milles kliendil paluti internetipanka siseneda ja oma andmeid uuendada. Paljud inimesed langesid kahjuks pettuse ohvriks: sisestasid oma andmed pealtnäha usaldusväärse välimusega libapanga lehele ning kaotasid küberkurjategijatele sadu või isegi tuhandeid eurosid.
Samuti on viimasel ajal loodud suurel hulgal petulehti, millega kutsutakse näiteks investeerima krüptovääringusse ja börsile, väga soodsatel tingimustel laenu võtma või õpetatakse seaduseauku ära kasutama. Kuidas pettusi ja libalehti ära tunda, selle kohta saab lähemalt lugeda RIA uuendatud ennetusportaalist itvaatlik.ee.
RIA kuukokkuvõte „Olukord küberruumis“ annab ülevaate ka viimase aja ettevõtmistest küberturvalisuse parandamisel Eestis. Muu hulgas toimus RIA eestvedamisel riigi IT-majade suur ühisõppus ja Baltimaade küberturvalisuse keskused korraldasid innovatsioonifoorumi CyberBazaar.
Mujal kübermaailmas aset leidnud sündmustest tuuakse kuuülevaates välja Rumeenia presidendivalimiste tulemuste tühistamine, mis oli seotud Venemaa mõjutuskampaaniaga. Samuti on juttu Iraani küberühmituse loodud pahavarast, Ukraina justiitsministeeriumi andmebaase tabanud küberrünnakust ja USA plaanist keelata Hiina tootja TP-Link ruuterid.
