Augustis põhjustasid teenuste töös häireid tehnilised probleemid. Näiteks 4. augustil ei töötanud Tallinna lennujaamast väljuval suunal ABC-väravad ehk automaatne piirikontroll. Väravate töö taastus pärast nende taaskäivitamist. Kahel päeval oli häireid Swedbanki teenustes - esines probleeme maksete tegemisel ning häiritud oli panka sisselogimine ja sularaha väljavõtmine. Seadistusvea tõttu toimus Pärnu haiglas võrgukatkestus, mistõttu ei olnud ligi tunni jooksul võimalik kasutada IT-teenuseid ning häiritud oli haigla tavapärane töö. Esines ka tõrked RIA hallatavas riigi keskses sisselogimisteenuses GovSSO, mistõttu oli häiritud mitmesse riiklikku e-teenusesse sisenemine.
„Augusti juhtumid ilmestavad, et iga digiteenuse katkestuse taga ei ole tingimata küberrünnak. Teenuse tööd võivad mõjutada ka tehnilised rikked, seadistusvead või muud IT-probleemid. Kasutaja jaoks võib mõju olla aga sama - vajalik teenus pole mõnda aega kättesaadav,“ ütles RIA analüüsi- ja ennetusosakonna analüütik Dorel Kiik.
28. augustil tabas üht Harjumaa kooli lunavararünne, mille käigus krüpteeriti failiserver, printserver ja domeenikontroller. Peamised teenused on praeguseks taastatud ning juhtumi täpsemad asjaolud on selgitamisel.
„Kooliaasta algus on ka varem toonud kaasa küberrünnakuid koolide ja haridusvaldkonna teenuste vastu. Seetõttu tasub haridusasutustel kriitiliselt üle vaadata oma süsteemide turvalisus, varundus ja uuendused ning veenduda, et võimaliku intsidendi korral on olemas tegevusplaan,“ lisas Kiik.
Augustis levisid Transpordiameti nimel saadetud õngitsussõnumid. Sõnumites väideti, et inimene on parkinud tasulises tsoonis ja saanud trahvi, mille tasumiseks suunati ta lingi kaudu sisestama oma kaardiandmeid. Tegelikult viis link kelmide loodud veebilehele, mille eesmärk oli saada ligipääs ohvri pangakontole ja varastada raha.
„Politsei ega Transpordiamet ei saada trahviteateid SMS-iga. Kui ootamatu sõnum nõuab kiiret tegutsemist ja suunab lingi kaudu panga- või kaardiandmeid sisestama, tuleb suhtuda sellesse väga ettevaatlikult. Teenuse või nõude õigsust tasub alati kontrollida ametliku veebilehe või muu usaldusväärse kanali kaudu,“ rõhutas Kiik.
