Suurema mõjuga küberintsidentidest toob RIA kuukokkuvõte muu hulgas välja tõrked Smart-ID töös. 10. märtsi õhtupoolikul oli Smart-ID teenus ajutiselt häiritud koormusjaoturi tarkvara rikke tõttu. Sama päeva õhtul toimus ka ummistusrünnak Balti riikides tegutseva kommertspanga nimeserverite vastu, mille tagajärjel olid häired internetipanga, mobiilirakenduse ja välkmaksete töös.
Olulisemad küberintsidendid
Märtsis esines tõrkeid Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskuse (SMIT) teenustes. 3. märtsi hommikul ilmnes häire sisselogimise (Active Directory ehk AD) teenuses, mille tõttu võis sisselogimine siseministeeriumi, politsei- ja piirivalveameti, häirekeskuse ning sisekaitseakadeemia süsteemidesse võtta tavalisest kauem aega või täielikult ebaõnnestuda. Rikke ajal ei olnud võimalik kasutada Outlooki ega saata e-kirju. Katkestus tekkis AD kontrollerite vea tõttu, mis taastus pärast nende taaskäivitamist.
Märtsis laekus teave kahest lunavararündest, mille täpsemad asjaolud on uurimisel. Kuna lunavararünnetel on tihti tõsised tagajärjed ja nende tulemusel võib organisatsiooni töö seisma jääda, tuletame meelde mõned viisid nende ennetamiseks.
- Kaugtöölauaühendus (RDP) ei tohiks olla internetis avalikult kättesaadav, vaid ühendus peaks olema lubatud kindlaksmääratud IP-aadressidelt.
- Tuleks kasutada VPNi ehk virtuaalset privaatvõrku ja kaheastmelist autentimist.
- Uuendada regulaarselt tagavarakoopiat ja hoida seda muust võrgust eraldi, näiteks välisel andmekandjal.
Petukirjad ja õngitsused
Märtsis jõudsid paljude Eesti asutuste ja ettevõtete töötajate postkasti näiliselt advokaadibüroode nimel saadetud pahavara sisaldavad e-kirjad. E-kirjas teatati autoriõiguse rikkumisest Eesti Televisioonile (ETV) kuuluvate video- ja audiofailide avaldamisest Facebookis. Kirjas väidetakse, et tõendid rikkumise kohta asuvad kirjale lisatud PDF-failis. Tegelikult on PDF-faili sees link, mille avamisel laetakse kasutaja seadmesse pahavara. Kirja saatjaks on enamasti märgitud mõne tuntud Eesti advokaadibüroo nimi, kuigi meili saatmiseks on kasutatud suvalist Gmaili aadressi.
Selliste juhtumite valguses ilmusid RIA blogis soovitused organisatsioonidele e-kirjavahetuse turvalisuse ja usaldusväärsuse tagamiseks. Pettustes kasutatakse sageli võltsitud e-kirju või organisatsiooni nimel tema partneritele saadetud õngitsuskirju. Blogis antakse juhised meili- ja nimeserverite korrektseks seadistamiseks, et vähendada e-kirjade võltsimise võimalust.
Kirjutati ka Eesti riiklikke e-teenuseid matkivatest õngitsusest. Inimesi meelitatakse neile lehtedele peamiselt SMS-sõnumite kaudu, mis sisaldavad erinevaid ettekäändeid, miks peaks sõnumi saaja kaasasolevale veebilingile vajutama. Blogis uuriti lähemalt Transpordiameti nimel saadetud SMS-õngitsust ning jagati soovitusi pettuste vältimiseks.
Riigi Infosüsteemi Amet jälgib ja analüüsib Eesti küberruumis toimuvat. Kõik igakuised küberturvalisuse ülevaated.
