Kvartali keskel levisid kulutulena Omnivat imiteerivad õngitsussõnumid, mille kaudu püüdsid kurjategijad inimestelt välja petta nende paroole, pangakaardiandmeid ja raha. Kui enamasti saadavad petturid masspostitustega õngitsevaid e-kirju, siis viimastel kuudel näeme eriti sagedasti SMS-i teel saadetavaid õngitsussõnumeid. Selliste sõnumite abil õnnestus kurjategijatel kätte saada tuhandeid eurosid.
Tuletame meelde põhilised ohumärgid, mis viitavad sellele, et tõenäoliselt on tegu õngitsusega, sest tavapäraselt teenusepakkuja sõnumi teel kliendi poole ei pöördu: sõnumil on kehv õigekiri ja/või ebaloogiline lausete ülesehitus ning see on saadetud kahtlaselt ja/või välismaa numbrilt.
Eestis on ligi sada paikamata tarkvaraga veebipoodi
Vaatamata CERT-EE korduvatele teavitustele on Eestis sadakond veebipoodi, mis jätkuvalt kasutavad aegunud Magento tarkvara ning ei ole seetõttu turvalised. Lõppenud kvartalis saime teada juhtumist, kus ründajatel õnnestus siseneda ühe veebipoe võrku ning varastada sealt kliendiandmebaas (pangaandmeid andmebaasis ei olnud). Kuigi CERT-EE on mitmel korral turvanõrkustele tähelepanu juhtinud ning suur osa veebipoodidest on pärast teavitust ka tarkvara uuendanud, siis juuni lõpus korratud kontrollseire näitas, et viimasele teavitusele olid reageerinud vaid üksikud ohus olevad veebipoed. Seega eksisteerib täna endiselt peaaegu sada erinevaid tootegruppe müüvat vähem või rohkem tuntud Eesti veebipoodi, mille kaubandusplatvorm ei ole küberturvaline.
Ründed teenusepakkuja kaudu on püsiv risk
Möödunud kvartalis nägime taas juhtumit, kus kurjategijatel oli õnnestunud sisse häkkida ühe tarkvarateenust pakkuva ettevõtte võrku ning levida sealtkaudu edasi ka mitme teise kliendi infosüsteemi. Klientide hulgas oli erineva suuruse ja profiiliga ettevõtteid, mõnedki neist pigem hea üldise küberturvalisuse tasemega. Ründed teenusepakkuja kaudu, mida nimetatakse ka tarneahelarünneteks, on viimastel aastatel saanud palju tähelepanu nii küberkogukonnas kui ka rahvusvahelises meedias laiemalt. Sõltumata sellest, mis oli kurjategijate algne eesmärk, võivad tarneahelaründed kiiresti laieneda ning halvimal juhul mõjutada tuhandeid kliente üle kogu maailma, nagu nägime NotPetya rünnaku ajal 2017. ja SolarWinds juhtumi puhul 2020. aastal.
Kübertest parandab teadmisi
Aprilli algusest pakume RIA loodud kübertesti, mille eesmärk on tõsta ja hoida küberturbeteadlikkust. Kübertestis on käsitletud teemasid, nagu paroolid ja kontode turvalisus, lunavara ja õngitsuslehed, viirused ja pahavara, e-kirja teel levivad ohud, mälupulgad ja muud andmekandjad, turvaline kaugtöö, nutiseadmete ja sotsiaalmeedia turvaline kasutamine. Test on suunatud eelkõige riigiasutustele (valitusasutused, põhiseaduslikud institutsioonid ja kohalikud omavalitsused) ning elutähtsa ja olulise teenuse osutajatele, kuid ootame küberturvalisuse koolitust läbima ka teisi huvilisi.
Esimese kolme kuu jooksul on testiga liitunud juba 90 asutust ja organisatsiooni. Nende hulgas riigiasutused, kohalikud omavalitsused, koolid, haiglad, perearstikeskused ja ka mõned ettevõtted. Juuni lõpu seisuga on juba enam kui 8300 inimest jõudnud oma teadmisi täiendada ja testida.
Senise statistika põhjal võib öelda, et kübertesti tegijatel on üsna head teadmised nutiseadmete kaitsmise vajadusest ja kaugtöö ohtudest. Kõige rohkem raskusi valmistab aga õngitsuslehe äratundmine ja õige tegutsemine. Kübertestiga liitumise kohta saab lisainfot kirjutades e-postiaadressile [email protected].
