RIA küberturvalisuse aastaraamat: uued rekordid, vanad vead
Eelmist aastat küberruumis jäävad meenutama RIA registreeritud rekordilised 10 185 mõjuga küberintsidenti, millest suurima osa moodustasid pettused, õngitsused ja pahatahtlikud ümbersuunamised.
Eesti suunal tehtud ummistusrünnete (DDoS) arv kasvas ka 2025. aastal: RIA registreeris rekordilised 756 rünnet, mida on üle kolmandiku rohkem kui aasta varem.
Kuid neist vaid veidi alla sajal rünnakul oli sihitud teenustele ka mingi mõju. See on märkimisväärne areng võrreldes varasemaga, mil ründajate vaatest oli edukas pea iga viies rünnak.
Lisaks rünnakute mahu ja tehnilise keerukuse tõusule oli möödunud aasta oluliseks arenguks ka ründajate ringi laienemine.
Kui varem oli Eesti populaarne sihtmärk kremlimeelsetele häktivistidele, siis eelmisel aastal võtsid meid sihikule ka palestiinameelsed rühmitused Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Kagu-Aasia riikidest.
Nende kõige mahukamad ja enim teenusekatkestusi põhjustanud ründekampaaniad Eesti suunal toimusid aprillis ja mais.
Riigi autentimisteenuses on nüüd kasutusel Smart-ID+
RIA võttis riigi autentimisteenuses kasutusele Smart-ID+ lahenduse, mis toob riigi e-teenustesse uue ja turvalisema sisselogimisvoo.
Uus lahendus aitab vähendada pettuseriske ning seob sisselogimise selgemalt kasutaja enda tegevusega.
Riigi autentimisteenused peavad olema ajakohased ja arvestama muutuva ohupildiga.
Smart-ID+ on üks meetmetest, millega riik aitab ennetada pettusi ja tõkestada sotsiaalset manipulatsiooni ning teisi pettuseliike.
Oluline erinevus varasema isikukoodiga sisselogimisega võrreldes on see, et sisselogimissessiooni ei saa enam algatada kaugelt. Kõik olulised tegevused peavad toimuma kasutaja enda seadmes või seadmed peavad olema füüsiliselt lähestikku. See muudab petuskeemide läbiviimise märkimisväärselt keerulisemaks.
Küll aga peab kasutaja jätkuvalt veenduma, et kasutab õiget e-teenust ning sisestab PIN-koode ainult enda algatatud tegevuste kinnitamiseks.
Otsime mikro- ja väikeettevõtete esindajaid osalema riigiportaali eesti.ee vaatlusintervjuudes
Uuringu eesmärk on mõista, kuidas ettevõtted eesti.ee keskkonda kasutavad, millised on peamised takistused ja kus tekib segadus. See aitab muuta teenuse selgemaks ja paremini kasutatavaks.
Osalemiseks vasta lühikesele küsimustikule. Vastuste põhjal võetakse osaga vastanutest ühendust, et moodustada võimalikult mitmekesine vaatlusintervjuu rühm.
Intervjuu käigus palutakse teha eesti.ee lehel mõned etteantud tegevused ning seejärel esitatakse täpsustavaid küsimusi. Kogu protsess võtab umbes ühe tunni.
Kuidas seadistada Eesti äpis ja oma telefonis ohuteavituse seadeid?
Ohuteavitused on riigi edastatavad olulised teated, mis annavad teada erakorralistest sündmustest. Eesti äpp kuvab ohuteavitusi kasutaja telefonis ning võimaldab saada teavet kiiresti ja mugavalt.
Eesti äpis on ohuteavitused piirkonnapõhised. See tähendab, et kasutaja saab valida, millise piirkonna kohta soovib teavitusi saada. Eesti äpp ei tuvasta kasutaja tegelikku asukohta ning teavitused edastatakse üksnes nende piirkondade alusel, mille kasutaja on ise valinud.
Eesti äpi ohuteavituse seaded
Eesti äpi allalaadimisel ja pärast tutvustavate vaadete läbimist küsib rakendus, kas lubada tõuketeavitusi.
Kui nõustud, on kaks valikut: Logida sisse või Jätkata külalisena.
Mõlemal juhul, kui kasutaja on rakendusse jõudnud, tuleks liikuda edasi:
- Mutrivõtme ikoon (üleval paremal) → Seaded → Ohuteavituse seaded → "Soovin teavitusi" peab olema sisse lülitatud.
- "Piirkonnad" saab valida vastavalt kasutaja eelistustele. See tähendab, et teavitusi edastatakse valitud piirkondade kohta.
- Vaikimisi on äpis sisse lülitatud “Kõik maakonnad”, mis tähendab, et kasutaja saab teavitusi kogu Eesti kohta.
- Kui kasutaja ei soovi kogu Eesti kohta teavitusi, on võimalik valida sobivad piirkonnad, et saada infot ainult konkreetsemate alade kohta.
Kui need sammud on tehtud, tuleb edasi liikuda seadme enda teavituste seadete juurde.
Telefoni ohuteavituse seaded
Android-seadmed
Erinevate Android-seadmete seaditused võivad erineda. Allolev näide põhineb Samsungi telefonil.
Selleks, et saada ohuteavitusi Eesti äpi kaudu, kontrolli telefoni seadeid:
- Telefoni seadetes peavad Eesti äpi teavitused olema sisse lülitatud: Settings/Seaded → Notifications/Märguanded → App notifications/Rakenduste märguanded → Eesti äpp.
- Tõuketeavituste saamiseks peab olema sisse lülitatud: Settings/Seaded → Notifications/Märguanded → Allow notifications/Luba märguanded.
- Helimärguande saamiseks tuleb sisse lülitada "Notification sound". Kasutaja saab määrata Eesti äpi teadetele endale sobiva heli.
iOS-seadmed
- Telefoni seadete all peavad olema Eesti äpi teavitused sisse lülitatud: Settings/Seaded → Notifications/Märguanded → Notification Style → Eesti äpp → Allow Notifications.
- Lisaks on soovitatav valida “Alerts”: “Lock Screen”, “Notification Centre” ja “Banner”.
- Helmärguannete saamiseks tuleb sisse lülitada “Sounds”. Heli muutmiseks peab kasutaja minema Settings → Sound & Haptics → "Default alert".
ID-kaartide tõrgete korral tuleb esmalt pöörduda teenusepakkuja poole
Uute ID-kaartide kasutuselevõtuga, mida on väljastatud alates 17. novembrist 2025, tuleb e-teenuste pakkujatel tagada oma süsteemide ja tarkvara ühilduvus uute kaartide tehniliste lahendustega.
Kui mõnes e-teenuses tekib uue ID-kaardi kasutamisel tõrkeid, tuleks esmalt pöörduda vastava teenusepakkuja poole, kes saab probleemi täpsemalt analüüsida ning vajadusel kaasata selle lahendamisse ka RIA.
Saa otse postkasti küberturvalisuse ja riigi infosüsteemi olulisemad uudised.
Loomise kuupäev: 01.04.2026
