Ligi kaks kolmandikku nendest juhtumitest moodustasid kõikvõimalikud õngitus- ja petulehed, mida avastati 4224 ehk 2,5 korda rohkem kui üle-eelmisel aastal (lk 8).
RIA intsidentide käsitlemise osakond (CERT-EE) piirab pahaloomulistele lehtedele ligipääsu, teavitab neist veebimajutajaid ja jagab infot ka oma rahvusvaheliste partneritega. Samas loovad küberkurjategijad libalehti pidevalt juurde, mistõttu tasub kõigil inimestel end levivate petuskeemidega kurssi viia – näiteks külastades portaali itvaatlik.ee – ning hoiatada ka oma lähedasi ja tuttavaid.
RIA registreeritud kahjuga pettuste arv kasvas aastaga 14 protsenti 624ni. Politsei- ja piirivalveameti andmeil kaotasid Eesti inimesed pettuste tagajärjel mullu ligi kaheksa miljonit eurot ehk iga päev keskmiselt 22 000 eurot. Suurima osa sellest ehk 4,8 miljonit moodustasid investeerimispettused ja 2,3 miljonit pangapettused. Eesti ettevõtteid tabas aasta lõpus arvepettuste laine, kus suurimad kahjud olid sadades tuhandetes eurodes (lk 28).
Küberkuritegevus on järjest rahvusvahelisem ja organiseeritum, mistõttu on sellega keeruline võidelda, aga küberturvalisuse aastaraamat toob eelmisest aastast välja ka mitmeid edulugusid. Muu hulgas oli Eesti politseil oluline roll rahvusvahelises politseioperatsioonis PhishOFF, mille käigus suleti ligi miljoni kannatanuga õngitsuspetturite platvorm (lk 24). Samuti tuvastasid kaitsepolitsei ja keskkriminaalpolitsei, et Eesti riigiasutusi tabanud küberrünnakute taga olid kolm Venemaa sõjaväeluure ohvitseri (lk 20).
Teenusekatkestusi registreeriti mullu 637. Sageli pole nende põhjuseks mitte pahatahtlik rünne, vaid hoopis seadme või tarkvararike või uuendamisel tehtud viga. RIA rõhutab, et tarkvara uuendamine on siiski väga oluline, sest eelmisel aastal tegi rekordi ka avastatud turvanõrkuste hulk, ületades 40 000 piiri. Tänu tehnoloogia arengule kasutatakse haavatavusi rünnakutes üha kiiremini ära (lk 34).
CERT-EE otsib Eesti küberruumis pidevalt turvanõrkustega süsteeme ning kui 2023. aastal saadeti teavitus 2427 haavatava veebilehe või seadme omanikule, siis mullu juba 7955-le. Suurim osa hoiatustest ehk 2462 puudutasid veebihaldustarkvara WordPressi ja selle pistikprogramme ning 263 e-kaubanduse platvormi Magento.
Sihikule võeti nimeserverid
Poliitilise taustaga küberünnakutest annavad Eestis jätkuvalt tooni ummistusründed (lk 26), millega üritatakse meie riigiasutuste ja ettevõtete e-teenuseid massiliste päringutega üle koormata. Selliste rünnete arv suurenes hüppeliselt pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse: kui 2021. aastal oli neid 75, siis 2024. aastal juba 580.
Varasematel aastatel olid ummistusrünnete peamiseks sihtmärgiks Eesti asutuste ja ettevõtete e-teenuseid majutavad veebiserverid, aga mullu võeti sihikule nimeserverid, mis aitavad kasutajatel veebisisuni jõuda. Õnneks on siiski vähenenud mõjuga rünnete osakaal, sest Eesti on olnud rünnete tõrjumisel edukam. Isegi kui ründel on mõju, piirdub see enamasti teenuste aeglasema toimimise või lühiajalise katkestusega.
Ohtliku trendina paistab silma andmelekete arvu kahekordistumine. Mullu registreeriti neid kokku 68 ja märkimisväärseim juhtum oli ligi 700 000 Apotheka, Apotheka Beauty ja Pet City kliendi andmete vargus (lk 18). Andmeleketega kaasneb muu hulgas oht, et varastatud andmeid võidakse ära kasutada uute küberrünnete, õngistuste ja pettuste korraldamiseks.
Küberturvalisuse aastaraamatust leiab ka ülevaate mujal kübermaailmas toimunust (lk 36), sealhulgas Hiina ambitsioonidest küberruumis (lk 40). Ukraina side- ja teabekaitseteenistuse (SSSCIP) juht brigaadikindral Oleksandr Poti räägib lähemalt olukorrast küberrindel sõjas Venemaaga (lk 16).
Aastaraamatus on juttu veel Eesti koolide küberturvalisusest (lk 44), RIA ettevõtmistest Eesti inimeste küberteadmiste parandamisel (lk 48), Euroopa Liidu küberalgatustest (lk 50), e-hääletuse arengutest (lk 54) ja paljust muustki.
Küberturvalisuse aastaraamatut saab täismahus lugeda RIA kodulehel ja ka endale alla laadida.
